Leian kapist paar näkileiba, mida ma kiiresti alla kugistan, joon klaasi vett, võtan maas vedeleva koolikoti ning lahkun korterist. Õues on pakane ning kuigi mul on seljas vaid õhuke sügisjope, ei ole mul külm. Otsustan läbi metsa kooli minna, sest näen just enda bussi ees ära sõitmas. Terve tee kooli vaatan maha, nagu mul alati kombeks teha on. Kooli jõudes võtan kähku riidest lahti kuna tunnid on juba peale hakanud. Klassituppa astudes manan kiirelt veel enne näole sellesama võtlsi, kuid veenva naeratuse ning istun vaikselt oma kohale. Minu piginaaber hakkab minuga millesti rääkima ning ma kuulen teda, kuid ma ei võta tema sõnu sugugi kuuldavaks. Vahepeal kukun ma mõne tema tehtud nalja peale ka kõva häälega naerma ise aru saamata, mis nii naljakas on. Temaga saab alati sellisel moel suheldud. Nii veedan terve koolipäeva - liikudes ühest
(15.pt.lk.227) ,,Kiirel on küll ka koolis voodi, aga punajuukseline mees magab enamasti kodus, sest magamistoas on külm, ja kehva tervisega poiss võib enese ära külmetada"(25.pt.lk.291) Vahest püüab Kiir ka Tootsile meeleheaks olla, kuid siiski jääb ta Tootsile vihavaenlaseks. ,, ,,Kiire paganale jäi nahatäis andmata." [---] Kiir seisab eeskoja lävel ja näitab Tootsile rusikat.Kui Toots järsku tema poole astub, jookseb ta klassituppa"(28.pt.lk.318) Vaatamata tema kaebamistest on ta siiski ka heatahtlik ja sõbralik poiss.
Märkimisväärseim neist oli minu arvates see, kuidas ta püstoliga kooli läks ning sellega saunaakna kildudeks lasi. (Kirikumõisa rentnik oli samal ajal saunas ja karjus aknast:" Te kuradi hinged! Te tapate inimesi!") Ühel päeval ilmusid kooli juurde kirikumõisa noorhärrad, kellel olid piibud suus ja ratsapiitsad käes. Tõnisson vihastas selle peale, et noorhärrad kutsusid neid matsideks ja viskas neid kiviga -- algas kaklus. Seejärel jooksis Toots klassituppa ja võttis kuumaksaetud roobi välja kaasa, mille peale kirikumõisa noorhärrad jooksu panid. Tõnisson jäi vahejuhtumis süüdi ning pidi nädal aega pärast tunde üheks tunniks kooli istuma jääma ja iga kord neli salmi lauluraamatust pähe õppima. Selle peale otsustas Tõnisson lasta kirikumõisa poiste parve põhja. Süüdlaseks jäi Lible ning ta lasti töölt lahti. Ühel päeval läksid õpilased pärast tunde jõe peale uisutama, kuid pilliroo juures oli
Märkimisväärseim neist oli minu arvates see, kuidas ta püstoliga kooli läks ning sellega saunaakna kildudeks lasi. (Kirikumõisa rentnik oli samal ajal saunas ja karjus aknast:” Te kuradi hinged! Te tapate inimesi!”) Ühel päeval ilmusid kooli juurde kirikumõisa noorhärrad, kellel olid piibud suus ja ratsapiitsad käes. Tõnisson vihastas selle peale, et noorhärrad kutsusid neid matsideks ja viskas neid kiviga — algas kaklus. Seejärel jooksis Toots klassituppa ja võttis kuumaksaetud roobi välja kaasa, mille peale kirikumõisa noorhärrad jooksu panid. Tõnisson jäi vahejuhtumis süüdi ning pidi nädal aega pärast tunde üheks tunniks kooli istuma jääma ja iga kord neli salmi lauluraamatust pähe õppima. Selle peale otsustas Tõnisson lasta kirikumõisa poiste parve põhja. Süüdlaseks jäi Lible ning ta lasti töölt lahti. Ühel päeval läksid õpilased pärast tunde jõe peale uisutama, kuid pilliroo juures oli
Koolmeister on kärsitu nagu enamik õigluseotsijaid. Ta tahab kiiresti õiglust jalule seada ja siis laulma hakata. Enne õiglus, alles siis laul - niisugune on tema põhimõte(lk.145). Maja, kus ta elas ja lapsi õpetas, oli vana ning vajas valla toetus. Vald hoidis aga raha kokku ja leidis, et koolil pole nii palju raha vaja. Jaan Pommer ei jätnud aga jonni, sest kooli oli tema jaoks elu. Ühel vallakoosolekul otsustati saata vana soldat, Hendrik Ilves, Jaan Pommeri juurde kooli klassituppa elama. Koolmeistrile see ei meeldinud, sest Hendrik Ilves armastas alkoholi pruukida ning Pommer arvas, et kool peaks olema just see koht, kus lapsed joomisest eemal saaksid olla. Uus üürnik pole talle sugugi meeltmööda. Selle vana hulguse ja joodiku läbi tungib viinakatk ka koolimajja. /../ Lapsed, need noored vastuvõtlikud taimed, kas ei kuule nad juba kodus küllalt purjus isa või vendade räuskamist, et isegi siin, karskel haridusepõllulapikesel, peab nende kõrvus
Märkimisväärseim neist oli minu arvates see, kuidas ta püstoliga kooli läks ning sellega saunaakna kildudeks lasi. (Kirikumõisa rentnik oli samal ajal saunas ja karjus aknast:" Te kuradi hinged! Te tapate inimesi!") Ühel päeval ilmusid kooli juurde kirikumõisa noorhärrad, kellel olid piibud suus ja ratsapiitsad käes. Tõnisson vihastas selle peale, et noorhärrad kutsusid neid matsideks ja viskas neid kiviga -- algas kaklus. Seejärel jooksis Toots klassituppa ja võttis kuumaksaetud roobi välja kaasa, mille peale kirikumõisa noorhärrad jooksu panid. Tõnisson jäi vahejuhtumis süüdi ning pidi nädal aega pärast tunde üheks tunniks kooli istuma jääma ja iga kord neli salmi lauluraamatust pähe õppima. Selle peale otsustas Tõnisson lasta kirikumõisa poiste parve põhja. Süüdlaseks jäi Lible ning ta lasti töölt lahti. Ühel päeval läksid õpilased pärast tunde jõe peale uisutama, kuid pilliroo juures oli jää väga
Sisserändajate ühiskonnas peab iga uus sisserändajate rühm kohanema esimese rühma keele ja kultuuriga, kuid aja jooksul ,,loksub" võim avatud ühiskonnaks. Poliitiline nõrkus, vaesus ja rassiline märgistatus võib tekitada tüüpilise rõhutud klassi ja seada raskesse olukorda kogu selle olemusliku sallimisreziimi. Sooliselt-vähemuslikult erinevaid kombeid ent väga kaugele minna ei lasta. Mitmekultuurse hariduspoliitika mõtteks on ühiskonna pluralismi klassituppa toomine; mõnikord ka õpetada, kuidas õigesti erinev olla (mitte ainult, mida tähendab olla erinev). Usust ja tsiviilreligioonist eraldi. Enamik religioone on loodud käitumise kontrollimiseks, kusjuures tänapäeva domineerivaks mudeliks on üksikuskliku sallimine (siin püüavad nii rahvusriigid kui sisserändajate ühiskonnad pakkuda mitmeid praktilisi kompromisse). Sallivuse ja piirangute vahel ei ole vasturääkivust mõlemad on usulise sallivuse idees
remonditööd toimusid 1998. aastal. Seoses nende töödega alustati veerandi lõpus ka uue püsinäituse koostamisega. Peale aastat ootamist oli ekspositsiooni põhiosa valmis. Muuseum avanes varasemast hoopis erineva nurga alt nii ülekantud tähenduses (uus sisuline ja kujunduslik kontseptsioon), aga ka täiesti otseses mõttes. Nüüd hakati sisenema tänavapoolsest uksest. 21 See uks avaneb klassituppa. Niimoodi on see uks Lydia Koidula memoriaalmuuseumi ja Jannseni kodu omaaegse tähenduse märk. Kui siis veel ka aastaid muuseumi kantseleiks olnud J. V. Jannseni kirjutustuba ajaloolise kujunduse sai, oli saavutatud kujundlik tervik koolimaja idatiiva Jannseni - aegsest miljööst. Hetkel saab seda muuseumit külastati teisipäevast kuni laupäevani, kella 10.00 kuni kella 17.00. Juuli, juuni ja august on see muuseumi avatud samadel päevadel, aga kella 10
Koidulage tema Pärnu kodusse kohtuma üle tuhande inimese. Järgmised remonditööd toimusid 1998. aastal. Seoses nende töödega alustati veerandi lõpus ka uue püsinäituse koostamisega. Peale aastat ootamist oli ekspositsiooni põhiosa valmis. Muuseum avanes varasemast hoopis erineva nurga alt nii ülekantud tähenduses (uus sisuline ja kujunduslik kontseptsioon), aga ka täiesti otseses mõttes. Nüüd hakati sisenema tänavapoolsest uksest. See uks avaneb klassituppa. Niimoodi on see uks Lydia Koidula 25 memoriaalmuuseumi ja Jannseni kodu omaaegse tähenduse märk. Kui siis veel ka aastaid muuseumi kantseleiks olnud J. V. Jannseni kirjutustuba ajaloolise kujunduse sai, oli saavutatud kujundlik tervik koolimaja idatiiva Jannseni - aegsest miljööst. Hetkel saab seda muuseumit külastati teisipäevast kuni laupäevani, kella 10.00 kuni kella 17.00
annaabi.ee 
