Itaalia oli ka barokk-kunsti sünnimaa, seal asus vastureformatsiooni vaimne keskus Rooma. Teiseks olid absolutistlikud riigid, kus ilmalik võim oli kiriku taiplikult oma huvidele allutanud ja kunsti ilmet kujundasid mitte enam kirik, vaid peamiselt õukonna tellimused. Selle maaderühma, ehk Prantsusmaa, mitmed Saksamaa väikemonarhiad ning ka Inglismaa (enne 1640. Aasta revolutsiooni) kunsti iseloomustatakse ka klassitsismina, sest seal üritati rohkem toetuda klassikalise antiikkunsti eeskujudele. 17. Sajandi I poole kujutavas kunstis oli oluline baroklik realism. Piltide üldisele tumedusele vastandub valgusvihk, mille allikas on kollane küünlaleek. See loob esemete ja kehade natukene metalsena mõjuva plastilisuse ning südamliku, pisut salapärase meeleolu. 17. Sajandi II poolel kujunes määravaks õukondlik maitse ja valitsevaks sai baroklik klassitsism
1800-u. 1820 - ampiirstiil Lõppu on raske määratleda, sest klassitsism juurdus nö. ametliku kunstina, seda soositi terve 19. sajandi jooksul nii valitsusringkondades kui kunstiakadeemiates. Klassitsistlik arhitektuur Maksvusele pääses stiil, mis võttis enda eeskujuks antiikehitised, nii üldlahendustes kui ka üksikasjades. Klassitsism avaldus Euroopa arhitektuuris Itaalia renessansehituskunstist ja A.Palladio loomingust võrsunud palladionismina ehk palladinistliku klassitsismina. Kõige tavalisemad ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge - seal ulatus esile sammastik, mida ülal kroonis kolmnurkne viil. Rakendati ehituses ka skulptuuri st, reljeefsed kaunistused lippudest, odadest, kilpidest, hellebardidest ja teistest sõjariistadest, nn. trofeekimbud katsid viile fassaadide kohal, auväravaid kroonisid skulptuursed rakendid. Selliseid hooneid kerkis igas vähegi suuremas linnas
kuju ja asendeid. Mitmeid portreid maalib Inglise kuninga Chareles I õukonnas. 7 II Absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud ja kunsti ilmet kujundasid peamiselt õukonna tellimused. · Prantsusmaal ja mitmetes Saksamaa väikemonarhiates. Ka inglise kunstis enne 1640. a. revolutsiooni andis tooni õukondlik maitse. · Kunsti on iseloomustatud rohkem klassitsismina, sest püüti rohkem toetuda klassikalise kunsti eeskujudele Louvre´i lossi idafassaad kujundatud 1665. a. Claude Perrault poolt.. (5. pilt) · Prantslased eelistasid rahutu baroki asemel kõrgrenessanssi ja seetõttu ka antiikkunsti traditsioone- seetõttu klassitsistlikum lahendus. · Fassaad on kolmekorruseline. Kolossaalorder loob rahuliku ja piduliku rütmi. Fassaadi
absolutistlike maade paraadlikkusest ning põlati katoliku kiriku rikkalikku ja tundeküllast kunsti. Revolutsiooniaegsel ja järgsel Inglismaal olid sellised puritaanlikud meeleolud veelgi tugevamad. Ühine vastuseid katoliku maailmale tõi hollandi kultuuri mõjupiirkonda ka Põhja-Saksamaa ja Skandinaavia. Baroki tunnustele vastas täiel määral ainult esimesena nimetatud maade kunst, teise maaderühma kunsti on iseloomustatud klassitsismina, sest seal püüti rohkem toetuda klassikalise antiikkunsti eeskujudele. Hollandi piirkonnas saab rääkida klassitsismist vaid arhitektuuris, kujutav kunsti näol on pigem tegemist realismiga. 17. sajandil on olulisi ühisjooni, mida iseloomustavad liikumine, pinge, kontrastid ja üksikosade alistamine maalilisele tervikule. Barokk-kunsti sünnimaaks sai jällegi Itaalia. Siin asus vastureformatsiooni vaimne keskus Rooma. Kunstnikele anti suuri tellimusi
alates, kui tekib tema asendamise võimalus jutustamise raamides või teksti projitseerudes teisele tekstile teistsugusest vaatepunktist. Puskini-eelsele vene luulele 18 oli iseloomulik kõigi tekstis väljendatud subjektsete-objektsete suhete koondumine ühte fikseeritud fookusesse. 18 sajandi kunstis, mida traditsiooniliselt määratletakse klassitsismina, kandus see ühtne fookus autori isiksusest väljapoole ja ühtis tõe mõistega, mille nimel rääkiski kunstiline tekst. Kunstiliseks vaatepunktiks kujunes kujutatava suhe maailmaga. Nende suhete fikseeritus ja ühetähenduslikkus, nende radiaalne ühtekoondumine vastas kujutelmadele, et tõde on igavene, absoluutne ja muutumatu. Niisugune ainus ja muutumatu tõde oli ühtaegu hierarhiline, mis erinevatele teadvustele avanes eri määral. Sellele vastas kunstiliste vaatepunktide
annaabi.ee 
