vahel on selge üleminekuaeg, mil uus, sündiv stiil vastandas end teravalt vanale, klassitsismi ja järgmise stiiliajastu romantismi vahel aga midagi taolist pole. Beethovenit võib tinglikult nimetada üleminekuaja heliloojaks: tema muusika lähtus peamiselt küll klassikalistest vormiideaalidest, kuid loomingus on ka juba romantikutele iseloomulikke jooni. Põhjapanevad muutused muusikalises mõtlemises algasid siiski alles 19. sajandi lõpul. Klassitsismiajastu instrumentaalmuusika Klassitsismiajastule iseloomulikud uued vormid ja zanrid kujunesid instrumentaalmuusikas, neist olulisim on sonaadivorm. Klassikalise sonaadivormi aluseks on kahe põhihelistiku (tavaliselt toonika ja dominant) ning neid esindavate eri karakteriga teemade vastandamine. Sonaadivorm koosneb peamiselt kolmest lõigust. 1. Ekspositsioon esitleb kaht peamist helistikku: toonikat peapartiis ja dominanti kõrvalpartiis. Tavaliselt on nende helistike selgemaks eristamiseks kummalgi partial
end teravalt vanale, klassitsismi ja järgmise stiiliajastu romantismi vahel aga midagi taolist pole. Beethovenit võib tinglikult nimetada üleminekuaja heliloojaks: tema muusika lähtus peamiselt küll klassikalistest vormiideaalidest, kuid loomingus on ka juba romantikutele iseloomulikke jooni. Põhjapanevad muutused muusikalises mõtlemises algasid siiski alles 19. sajandi lõpul. Klassitsismiajastu instrumentaalmuusika Klassitsismiajastule iseloomulikud uued vormid ja žanrid kujunesid instrumentaalmuusikas, neist olulisim on sonaadivorm. Klassikalise sonaadivormi aluseks on kahe põhihelistiku (tavaliselt toonika ja dominant) ning neid esindavate eri karakteriga teemade vastandamine. Sonaadivorm koosneb peamiselt kolmest lõigust. 1. Ekspositsioon esitleb kaht peamist helistikku: toonikat peapartiis ja dominanti kõrvalpartiis. Tavaliselt on nende helistike selgemaks
Barokiajastu keerukad ning kaunistatud meloodiad asendusid lihtsate ja korrapäraselt liigendatud meloodiatega. Lihtsustus harmoonia ehk põhiliselt kasutati duuri ja molli kolmel põhilisel harmoonilisel funktsioonil toonikal, dominandil ja subdominandil põhinevat harmooniat. Muusika dünaamilised väljendusvahendid avardusid oluliselt. Eriti orkestrimuusikas kasutati suuri dünaamikakontraste ja pikki dünaamilisi arendusi. 17. Klassitsismi muusikazanrid. Klassitsismiajastule iseloomulikud uued vormid ja zanrid kujunesid instrumentaalmuusikas, neist olulisim on sonaadivorm. Sonaadivorm koosneb peamiselt kolmest lõigust: ekspositsioon, töötlus ja repriis. Kujunesid uued instrumentaalmuusikazanrid nagu sümfoonia, kammersonaat, keelpillikvartett, instrumentaalkontsert. Kujunes välja ka klassikalise sümfooniaorkesti koosseis. 18ndal
muutused end teravaimalt tunda just ooperis. Sajandi alguses valitses Euroopas itaalia tõsine ooper. 18. Sajandi keskel tulid selle asemele lauamäng ja koomiline ooper. Sisult lähtuvalt eelistatakse kergemat ja ,,igapäevasemat" stiili. Tõsise ooperi üks tuntumaid reformijaid oli Cristoph Willibald Gluck. Ta ühendas erinevate maade ooperistiilid uueks ja üldmõistetavaks kunstiliseks tervikuks. 17)Klassitsismiajastule iseloomulikud uued vormid ja zanrid kujunesid instrumentaalmuusikas. Neist olulisim on sonaadivorm, mis koosneb peamiselt kolmest lõigust: ekspositsioon, töötlus ja repriis. Neile võidi veel lisada alustav sissejuhatus ning lõpetav kooda. Sonaadivormiga on seotud klassikaline sonaaditsükkel milles vähemalt üks osa on sonaadivormis. Klassikalisi sonaaditsükleid on kahesuguseid: kolmeosaline ja neljaosaline sonaaditsükkel. 18. Sajandi keskel toimusid olulised
valgustusajal muusikamaitse muutused end teravaimalt tunda just ooperis. Sajandi alguses valitses Euroopas itaalia tõsine ooper. 18. Sajandi keskel tulid selle asemele lauamäng ja koomiline ooper. Sisult lähtuvalt eelistatakse kergemat ja ,,igapäevasemat" stiili. Tõsise ooperi üks tuntumaid reformijaid oli Cristoph Willibald Gluck. Ta ühendas erinevate maade ooperistiilid uueks ja üldmõistetavaks kunstiliseks tervikuks. 18) KLASSITSISMIAJASTU MUUSIKAZANRID Klassitsismiajastule iseloomulikud uued vormid ja zanrid kujunesid instrumentaalmuusikas. Neist olulisim on sonaadivorm, mis koosneb peamiselt kolmest lõigust: ekspositsioon, töötlus ja repriis. Neile võidi veel lisada alustav sissejuhatus ning lõpetav kooda. Sonaadivormiga on seotud klassikaline sonaaditsükkel milles vähemalt üks osa on sonaadivormis. Klassikalisi sonaaditsükleid on kahesuguseid: kolmeosaline ja neljaosaline sonaaditsükkel. 18. Sajandi
annaabi.ee 
