vabaduse saavutamisele ja ülimale heaolule, siis on täiesti kindel, et Marxism peab lubama kunstilist progressi. Ajaloolisest seisukohast vaadatuna: Marxism soovis kunsti kasutada meetodina, kuidas kõrvale kalduda väikekodanlase kultuurilistest piirangutest. Dada- ja sürrealistid (eriti nemad) tõrjusid selle ühesuguse, jäiga kapitalistliku mõjuga kunsti ära, kaldudes ka ise põhivoolust kõrvale, et "väikekodanlust sokeerida" ning kultuuri, klassiteadvust, humanismi edendada. Kapitalistlikus ühiskonnas, artistlikus mõttes läbi löömiseks, pidi kunstnik tootma "odavalt põnevust", samuti oli ta võõrandatud endale iseloomulikust kunstist ühiskonna kaudu, mis oli taandanud oma kultuurilise toodangu koopiate tegemisele. Selle tulemusena filmid olid ainult odavad koopiad/uusversioonid; raamatud olid plagiaadid, igasugused autentsed väljendused olid unustustehõlma vajunud või meelega kõrvale jäetud, mis oli aga mugavam
WEBER'I ( 1864 1920 ) KÄSITLUSES Saksa kõrgeliit, koos kõigi selle juurde kuuluvaga. Ühiskonnateadlane, kes tundis ajalugu, õigusteadust, eetikat, bürokraatiat. Tema vaimseks isaks oli filosoof E. Kant. Marxi heatahtlik kriitika. Aktsepteerib Marxi majandust ja vastuolusid, kuid see on vaid osa tõest. Klasside puhul on Marxil põhimõtteliselt õigus, kuid see vaid klassisituatsioon. Weber arendas edasi Marxi: tootmissuhted loovad eelduse klassi tekkeks, kuid vaja on veel muud, vaja on klassiteadvust/eneseteadvust, et nad identifitseeriks end kui klass. Vaja on subjektiivset faktorit. Marx alahindas subjektiivset komponenti. Weberi arvates on Marx'i klassikäsitlus, klass iseeneses tasemel . Klass iseeneses (objektiivne klassiline seisund tootmissüsteemis) ja klass enda jaoks ( on jõutud juba klassi eneseteadvuse, klassiorganisatsiooni ja klassivõitluse tasemele. Enda kui sotsiaalse subjekti teadvustamine) !! Weberi panus on staatusgruppide avastamine
klassisuhted, orjandusliku korra puhul on keskne telg isanda ja orja vaheline suhe, keeruline suhe. Kõiksuguste tootmisviisidega käib kaasas... (Benjamin ütleb, et pealisehitus väljendab seda milline on baas) ideoloogia- teatud ideede komplek mis lähtub majanduslikest suhetest ehk baasist. (lenini järgi oli küsimus moraalis- moraal on see, mis aitab kaasa kommunistlikule võidule). Võltsteadvus- takistab inimsetel vväljaarendamast klassiteadvust, see on keerukas protsess ja nõuab keerukat tööd. „ühiskonnas valitsevad idee on klassi ideed“. Frankfurdi koolkond- rajati 1920ndatel aastatel. Adorno 1903- 1969- tema põhi teos „Valgustuse dialektika“- see on valgustuse analüüs 20.saj perspektiivis. See raamat räägib valgustuse probleemist. Valgustusest on saanud omamoodi ahistav struktuur. Kant- Söenda teada (sapere aude). Me
Kriitiline teooria väljendas algselt oma huvi sotsiaalse ebaõigluse kaotamise vastu. Kuna töölised olid sotsiaalselt ebaõiglases seisus, siis nähti nende revolutsioonis selle ebavõrdsuse ärakaotamist. 1914. aastal ebaõnnestus kommunistide revolutsioon kapitali ülemvõimu vastu ja Nõukogude Liidus oli ikkagi ebaõiglus ning vabadust ei olnud. 1923. aastal ilmusid raamatud Korsch's Marxism and Philosophy ja George Lukacs' History and Class Consciousness, mis käsitlesid klassiteadvust ja töölisliikumist Samal aastal vaibus ka internatsionaalne revolutsioon. ning Loodi Sotsiaalteaduste Instituut Frankfurdis. Walter Benjamin oli selle ajastu väljapaistvamaid kirjandus kriitikuid ja filosoofe. Ta keskendus inimese individuaalsusele ja vabadusele ajal, mil totalitarism oli tõusuteel, Tema kavatsuseks oli luua ngatiivse filosoofia ajalugu. 1930.nendatel aastatelsaabus üldine pessimismi ajastu.Kadunud oli igasugune usk tehnika ja teaduse progressist inimkonna kasuks
annaabi.ee 
