Haridus: · Kohustuslik üldharidus(3 kuud talvel) · Laienes koolivõrk ning tekkisid uued koolitüübid. Vallakoolid- kirjutamine, lugemine, arvutamine ja maateadus Kihelkonnakoolid- edasijõudnud jõukamate tp-de lapsed Kreisikoolid- asusid maakonnakeskustes ning keskendusid lugemisele arvutamisele ja loodusteadusele Reaalgümnaasium- 7 klassilistes koolides pandi rõhku loodusteadusele Gümnaasiumid- muutusid 8 klassilisteks ning seal pandi õhku keeltele ja ajaloole Tütarlastegümnaasiumid- varem tütarlastele gümnaasiumiharidusest ei võimaldatud. · Venestusreformi ajal oli väike tagasilöök kasvas kirjaoskamatus ning vähenes natuke ka õpilaste arv. · Alates 1906 oli võimalik emakeelset haridust saada ka erakoolides Hugo Treffneri Gümnaasiumis. · Eestis oli võimalik 20 saj algul saada ka Kutseharidust. Teadus:
Tänu sellele said kirjaoskuskoolidest üldhariduskoolid. Nagu mainitud, hakkas levima eestikeelne haridus. Kasutusele võeti hulgaliselt uusi õppevahendeid, s.h geograafilised kaardid, gloobus, arvelaud, seinatahvel. Algkoolide raudvaraks said C. R. Jacobsoni lugemikud. See kõik andis eelduse jätkata õpinguid keskhariduse omandamise suunas, mida üha rohkem ja rohkem eestlasi ka teha püüdis. 1870.aastatel asutati uued gümnaasiumid Tallinnas, Narvas ja Viljandis, mis kujunesid 8-klassilisteks õppeasutusteks. Ehk siis väärtustati haridust juba tol ajal nagu tänapäevalgi. Ehkki tänapäeval tähtsustatakse haridust ülegi, ent selle olulisust mõisteti juba tol ajal, mis ajaloo seisukohalt polegi nii ilmatu kaua aega tagasi. Haridusele andsid aga tagasilöögi venestusreformid.Taas sai kohutuslikuks õppekeeleks vene keel, mis vähendas õpilaste arvu ning see omakorda langetas kirjaoskajate arvu. Muidugi, kellele siis meeldiks tühja tuupida ja veel võõrkeeles. 1890
hästi edasijõudnud jõukamate talupoegade lapsed. kreiskoolid Asusid maakonnakeskustes ning keskendusid lugemisele, arvutamisele ja loodusteadustele. reaalgümnaasiumid Kujunesid välja 1880.aastatel ning nendes 7- klassilistes koolides pandi rohkem rõhku loodusteadustele. gümnaasiumid Muutusid 8-klassilisteks ning seal pandi rõhku keeltele, kirjandusele ja ajaloole. tütarlastegümnaasiumid Varem tütarlastele gümnaasiumiharidust ei võimaldatud! 1880.aastatel alanud venestusreformid tekitasid hariduses teatava tagasilöögi: suurenes mõneks ajaks kirjaoskamatus ning mõningal määral vähenes õpilaste arv. Alates 1906 aastast oli emakeelset haridust võimalik saada ka teistes emakeelsetes erakoolides peale Hugo Treffneri Gümnaasiumi.
järel võis õpilane valida kas 3-klassilise üldharidusliku keskkooli või kutsekooli. Koolidele seati sisse konkreetse õppeedukuse protsendi, mida tuli igal aastal ületada. See tekitas mentaliteedi, et heade hinnete panemine on õpetajate asi. Loodi kabineti süsteem, et õpilased pidid iga aine jaoks eraldi minema klassiruumi. Õpetajad ei pidanud enam oma asju kaasaskandma, kuid õpilased kaotasid oma koduklassi ja oma pingi. 1964. aastal muudeti NSVL keskkoolid 10-klassilisteks, Balti riikides jäädi 11- klassilise üldhariduskooli juurde. 1960.-1970. aastatel suleti paljud väiksed maakoolid, sest valitsus arvas, et suurem kool on parem. Nõukogulik teaduskorraldus: Teadus valdkonda jätkasid arendama Tartu Riiklik Ülikool ja Tallinna Polütehniline Instituut. Suleti mitmed muusika ja kunstikoolid. Suleti Tartu kirjastused. 1951. aastal Tartusse rajati Eesti Põllumajanduse Akadeemia. Seal sai õppida põllumajandust, metsandust, veterinaariateadust
annaabi.ee 
