kõige vaesemaid inimesi, kes elatusid riigilt saadavast viljast ja jõukamate kodanike annetustest. Industriaalühiskonna teise pooluse moodustas keskklass ehk kodanlus, kuhu kuulus tavaliselt ligi 20% rahvastikust. Kesklassiga olid seotud teenijad, kelle seas oli palju noori tüdrukuid. 19. saj jooksul paranes kodanluse ehk keskklassi elujärg tunduvalt, sageli avaldus see uusrikaste luksusjanus. Sellest järeldub, et vabrikutööstuse areng tõi kaasa uue klassikoostise ühiskonnas. Septembris 1814 asus Viinis kokku võitnud riikide kongress, milles aga osales ka võitjate juures emigratsoonis viibinud uus Prantsuse kuningas. Võitjate leeri kuulunud Austria laiendas oma territooriumi lisaks Kagu-Poolale mõningate Lõuna Saksa ja lõunaslaavi alade arvel ning liidendas Itaalias Lombordia-Veneetsia. Preisi, kes oli taotlenud keiser Napoleoni toetanud Saksimaa enda külge liitmist, sai küll selle riigi põhjaosa, kuid Saksimaa
aastal Hutsoni jõel, mille pardal oli 46 reisijat. See võimaldas inimestel võtta ette ka pikemaid reise. Murranguks oli nafta ning petrooleomi leidmine, seejärel ka bensiini kasutuselevõtt. Saksa leiutaja ehitas 1884. aastal bensiinimootori, mis sobis autodele. Esimene auto valmis ka juba järgmisel aastal. See võimaldas rikkamatel inimestel kiiremini ja lihtsamalt liigelda. Vabrikutööstus tõi kaasa ühiskonnas ümberkihistumise ehk uue klassikoostise. Suurem osa ühiskonnast moodustas nüüd vabrikutöölistest. Uusaja tööstustööline sai palka, mida telle maksti tehtud töö eest vabtikus. Erinevalt käsitöölistest ei olnud vabrikutöölisel varustust, mida ta ise omas, nad olid töölised kellele anti vahendid, mida tema töö vajas. Tööaeg vabtikus oli 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi I poolel tavaliselt 12-16 tundi. Alles 1847. aastal kehtestati Suurbritannia parlament 10 tunnise tööpäeva.
raudteedega soodustasid maailmakaubanduse arengut ka veetranspordi edusammud, millega seoses ehitati kanaleid ja sildu. Pikkadeks reisideks kõlbuliku auriku leiutajaks peetakse inglast robert Fultonit, kelle ehitatud aurulaev tegi 1807. aastal esimese reisi Hudsoni jõel, pardal 46 reisijat, 240 km läbiti 32 tunniga. 1884. bensiinimootor- Daimler. Diesel- diiselmootor. 1885- auto. 3. Vabrikutööstuse aren tõi kaasa ühiskonna ümberkihistumise ehk uue klassikoostise. Vabrikutöölised. 18-19 Ip vabrikus tööpäev 12-16 tundi. 1847 10-tunnine tööpäev SB parlament. 1880. aastatel algas USA's liikumine 8-tunnise tööpäeva seadustamiseks. Töölisaristokraadid parema elujärje tõttu nimetati vabrikutöölisi sedasi. Industriaalühiskonna teise pooluse moodustas keskklass(teenijad-noored tüdrukud) ehk kodanlus, kuhu kuulus tavaliselt ligi 20 % rahvastikust(sh haritlased ehk intelligents) 4
1897. aastal jõudis ta mootorini, mis laialt kasutusele ja seda hakati kutsuma temanime järgi diiselmootoriks. RAUDBETOON Industriaalühiskonna ehitustegevuses avas uusi võimalusi raudbetoon, mille leiutas 1867. aastal prnatsuse aednik Joseph Monier vältimaks lillepottide purunemist, pani ta neid valmistades betooni sesse raudvõrestiku. Laialdaselt hakati raudbetooni kasutama 1880.aastal. ÜHISKOND Vabrikutööstuse areng tõi kaasa ühiskonna ümberkihistumise ehk uue klassikoostise. Olulise osa moodustasid vabrikutööölised, kelle kohta kasutati mõistet proletariaat, mis tähistas kõige vaesemat inimest. Vabrikutöölisel puudus varandus. Tööaeg oli vabrikutes 12-16 tundi, kuid 1847.aastal kehtestati Suurbritannia parlamendi poolt 10-tunnile tööaeg. 18880.aastatel aga USA liikumine 8- tunnise tööpäeva. 18.sajandil oli 20 miljonit vabrikutööölist, 19. sajandil aga 40 miljonit, kes koos pereliikmeteg amoodustasid Inglimaal 75 % rahvastikust, Saksamaal
seda paljudes majandusharudes. 19.saj keskpaigas sai kivisöest peamine lihtmasinate kütus, mis lahendas paljud varasemad energiaprobleemid. 1800.a leiutas Alessandro Volta esimese elektrielemendi ehk patarei (talletas elektrivoolu). Michael Faraday valmistas elektrigeneraatori, mis võimaldas hakata tootma elektrivoolu suurtes kogustes, hiljem leiutas ka elektrimootori. Vabrikutööstuse areng tõi kaasa ühiskonna ümberkihistumise ehk uue klassikoostise. Ühiskond jagunes kolmeks: Ülamklass, keskklass ja alamklass. Ülemklassi moodustasid aadlikud, keskklassi vabrikuomanikud, pankurid, haritlased- neid nimetati kodanlasteks ning nad moodustasid 20% ühiskonnast. Alamklassi moodustasid vabrikutööölised, kelle kohta kasutati mõistet proletariaat, mis tähistas kõige vaesemat inimest. Vabrikutöölisel puudus varandus. Inglismaa kiire majandusliku arengu taga oli mitu põhjust. OLuliseks eelduseks oli 17
annaabi.ee 
