Pronks: Jaak Mae murdmaasuusatamine, 15 km Salt Lake City 2002 Allar Levandi kahevõistlus Calgary 1988 ( SIIA PEAD JUURDE LISAMA ) 5. Tõusmisviisid: · Trepptõus · Käärtõus Laskumisviisid: · Otselaskumine · Säästlaskumine 6. Jääkeegel Curling, Kõhuli Kelgutamine - Lühirajauisutamine - Short track 7. Suuskade pikkused: · Klassikasuusad - 15-25 cm suusatajast pikemad · Vabasõidusuusad - 5-10 cm suusatajast pikemad Suusakeppide pikkus: · Klassika suusakepid suusatajapikkus korda 0,85 · Vabastiili suusakepid suusataja pikkus korda 0,90 8. Suusatamisega seotud talispordi alad: · Suusahüppe · Laskesuusatamine · Slaalom · ( SIIA PEAD ISE JUURDE MÕTLEMA ) 9. Kahjuks ei leidnud sellele vastust. 10. Jaak Mae on pärit järvamaalt, ning on osalenud OM'l. Ning tema nimelist
Vabatehnikat sõidetakse tavaliselt paaristõugetega. Suusasaapad on kõrgemad kui klassikalise sõidutehnika puhul, et liigeseid tugevamalt toetada. Klassikaline tehnika Klassikaline sõidustiil sobib sõitmiseks paksemas lumes ning ettetehtud raja puhul. Klassikalise suusatehnika sõitmisel peavad suusakepid olema lühemad kui uisusammu sõitmisel. Suusasaapad on madalamad ja lasevad liigesel vabamalt liikuda. Vabatehnika suusad Klassikasuusad Õpetamine 1. Tasakaal Esimene asi, mida minu arvates peaks õpetama on tasakaalu hoidmine. Tasakaalu arendamiseks peab tegema erinevaid tasakaalu harjutusi. Seda peaks harjutama nii suuskadel, ühel suusal kui ka päris ilma. 2. Pidurdamine Teiseks peab algaja õppima pidurdamist. Õpetaja peaks kõigepealt seletama, mida ja miks tuleb
olema samast firmast mis klambergi. Suusakeppide valimine Tabelist oma pikkuse järgi valid uisukepi või klassikakepi. Kuldreegel: Uisukepp on 20 cm lühem sinu pikkusest, ja klassikakepp on 30 cm lühem. Kuid pikkused on siiski individuaalsed. Kepid maksavad rohkem, kuna on jäigemad, tugevamad ja on mugavam sõita. Hästi odaval kepil võib materjal kildudeks lennata väga suurte miinuskraadide juures. klassikasuusad Raskem valida. Võiks olla 2 paari klassikasuuski: sulailma suusad, külmailma suusad. Mida raskem oled, seda jäigem peaks suusk olema. Kui võtta kaks paari, siis üks paar võiks olla kangemaid, millega sõita sulailmaga, millele pannakse kliistrit alla. Kuldse kesktee on kõigil olemas. Igas korralikus poes on `'Vänt'', millega pannakse paika pidamissoon. Tahkest soonist määritakse erinevatel kaugustel kliistrit suuskadele alla (oleneb suusa kangusest).
Teistest tervisespordialadest vaid selili ujumine mõjub selgroole sama hästi. Suurt tähtsust omab algajatel õige suusa valik. Igasuguste suuskadega on võimalik sõita, kuid selleks, et protsessi nautida, on soovitatav valida iga stiili jaoks õige varustus. Mida parem on suusataja sõidutehnika, seda kitsamad võivad suusad olla. Suuskade pikkus sõltub inimese pikkusest, suusatüübist ja kehakaalust. Tavaliselt on suusad inimesest 10–30 cm võrra pikemad. Uisusuusad on lühemad kui klassikasuusad. Samuti on ka kehakaal oluline tegur suusapikkuse valimisel – mida suurem kehakaal, seda pikemad peaksid suusad olema. Suusakepid on klassikastiilis 30cm inimesest lühemad (kuni õlgadeni) ja uisustiilis 20cm lühemad (kuni lõuani). Ka õige sõidutehnika on väga oluline. Õige tehnikaga kasutab suusataja vähem energiat, vigastuste ja kukkumiste risk on väiksem ja mis kõige olulisem, õige tehnika laseb sul suusatamist kõige rohkem nautida. Mõned näpunäited algajatele:
pidada, mis eesmärgil varustus soetatakse. Tervisespordi tegemiseks võib alati ka suusakeskustest varustust laenutada. Küll aga kui ollakse tõsine harrastaja tasub endale siiski oma komplekt hankida. Soovitavalt tasuks abi paluda asjatundjalt kui suuski valima minnakse. 3.1 Suusad Mida parem on suusatamise tehnika, seda kitsamad võivad suusad olla. Suuskade pikkus sõltub kehapikkusest, suuskade tüübist ja kehakaalust. Klassikasuusad on sõitjast umbes 20- 25cm pikemad, uisutehnika suusad 5-15cm. Suuskade üheks oluliseks parameetriks on ka paine ehk kui hästi sobivad suusad sinu kehakaalule, Selle mõõtmiseks võib teha kodus paberitesti, aga lihtsam ja täpsem on lasta määrdealad üle mõõta spetsialistil näiteks spordipoes. Üldiselt võib öelda aga, et mida suurem kehakaal, seda pikemad suusad ja mida väiksem kehakaal, seda lühemad suusad. 3.2 Suusakepid
annaabi.ee 
