Sama aasta 11. novembril loodi iseseisev Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon (ELSF), mis järgmisel aastal sai rahvusvahelise organisatsiooni IBU liikmeks. Ramsaus toimunud MM-il (1999) jõudis Eesti juba medaliriikide hulka. Kristina Smigunilt ja Andrus Veerpalult sai kolm medalit. Veerpalu klassikatehnikat toodi eeskujuks kogu suusamaailmale. Ta suutis ka 2001. aastal Lahti MM-ilt koju tuua kuldmedali. Taliolümpiamängudelt sai Andrus Veerpalu 2002. aastal kuldmedali 15 km klassikarajal. Samal aastal seisid autasustamispoodiumil korraga kaks Eesti suusatajat, sest pronksmedal kuulus Jaak Maele. 2003. aasta MM-võistlustel Val di Fiemmes triumfeeris Kristina Smigun, kes võitis koguni neli medalit, neist ühe kuldse. Tõusuteel olevale Eesti suusaspordile saabus aga tõeline võiduhetk 2006. aasta Torino talimängudel, kus kolmel päeval kõlas olümpia suusastaadionil Eesti hümn. Kolm olümpiakulda Kristina Smigunilt ja Andrus Veerpalult tõstsid väikese Eesti
unistus. Kolm medalit Kristina Smigunilt ja Andrus Veerpalult tekitasid justkui olümpiajärgse eufooria. Aga suusaspordi MM oli eestlaste jaoks juba niigi omandanud vaat et olümpia tähenduse. Veerpalu, kelle klassikatehnikat toodi eeskujuks kogu suusamaailmale, kuldmedal 2001. aasta Lahti MM-ilt oli eduteel juba oodatud jätk. Kuni järgmisel talvel sai iseseisev Eesti riik oma esimese kuldmedali taliolümpiamängudelt: Andrus Veerpalu jõudis ihaldatud võiduni 15 km klassikarajal. Vähe sellest. Autasustamispoodiumil seisid korraga kaks Eesti suusatajat, sest pronksmedal kuulus teisele Mati Alaveri õpilasele, Jaak Maele. 2003. aasta MM-võistlustel Val di Fiemmes triumfeeris Kristina Smigun, kes võitis koguni neli medalit, neist ühe kuldse. Treener Anatoli Smiguni suur töö oli vilja kandnud. Tõusuteel olevale Eesti suusaspordile saabus aga tõeline võiduhetk 2006. aasta Torino talimängudel, kus kolmel päeval kõlas olümpia suusastaadionil Eesti hümn
hulgast välja jätma. Soomlanna Kuitunen, kes nädal varem samal distantsil maailmakarika etapi võitis oli oma medalivõidus kindel. Määrdemeestel seisis ees keeruline ülesanne kui 8 kaks eelnenud nädalat on paistnud vaid päike, siis nüüd sadas vihma ja õige suusapaari leidmine oli määrav. (Schwede 2006: 83) Õige suusapaar aga leiti ja neli päeva pärast esimest olümpiakulda võitis Kristina Torino talimängudel teise kuldmedali. 10 km klassikarajal korraldas ta keerukal rajal tõelise jõudemonstratsiooni. ,,Unistasin võita olümpiakulda just 10 km klassikasõidus. Tahtsin olla õige eestlane," ütles kahekordne olümpiakangelanna ajakirjanikele. (Lääne 2006: 17) 10 km klassikasõidus ostusid suurimateks konkurentideks Neumannova ja Bjørgen (Press 2006: 79). Ka kolmandal võistlusel 30 km vabatehnika ühisstardis lootis Kristina medalit, kuid tal tuli leppida 8. kohaga. Kuldmedalile sõitis tsehhitar Katerina Neumannova
aeg. Võistluste ärajäämisest, nihutamisest või muutmisest teatada kutsutuile viivitamatult. Rada: - Olgu raskusastmelt vastav võistlejate tasemele, olgu vaheldusrikas ja võimalikult looduslähedane. - Suusarada olgu nii lai, et oleks võimalik mööduda teisest laskumisel kukkunud sõitjast või laskuda jäise lumega; topeltjälgede vahe olgu 1-1,2 m. - Trassi pind silutagu ohutuks enne lume tulekut (ära kivid, nukid, risu ja kõrge rohi). - Klassikarajal olgu üks jäljepaar ideaaltrajektooril, viimase 200m asugu sirgel ja seal 2 jäljepaari. - Vabatehnika rajal olgu lumepind kõvaks pressitud ja raja äärel jäljepaar, laskumisel asuvad jäljed ideaaljoonel, viimased 200 m olgu kaks koridori. - Raja tähistus olgu selge, et õige suuna suhtes ei tekiks mingit kahtlust. - Hargnemistel olgu suunanooled või mittevajalik suund suletud. - Km tähis näitab läbitud distantsi.
annaabi.ee 
