VIISAKAS KÄITUMINE KLASSIJUHATAJATUND Maailmas on palju kirjutatud ja ka kirjutamata reegleid, kuid siin on kirjas vaid mõned. Päeva tuleks alustada rõõmsa meelega, et sind nähes ka teiste tuju rõõmsamaks muutuks. Süüa tuleb korralikult, see tähendab, et ei matsuta, ei lurista, ei pühi käsi laudlinasse ja ei räägi täis suuga. Kui liigud bussiga, siis tuleb abi vajavaid vanemaid inimesi aidata. Loomulikult tuleb neile ka istet pakkuda, kui kuskil mujal enam vabu kohti ei ole. Kooli sisse astudes tuleb poistel müts peast ära võtta, see on tervituse eest. Viisakas on vastu tulevaid inimesi tervitada. Kui täiskasvanu klassi astub, tuleb püsti tõusta. Ei ole viisakas käsi püksitaskus hoida. Väga ebaviisakas on teiste inimeste jutule vahele segada (olgu see siis tavavestluses või ainetunnis). Vanemate inimestega (kes ei ole su pereliikmed) rääkides tuleb neid teietada ning kui vanem inimene sind kõnetab, siis tuleb püsti tõusta. O...
Kutsevalik millega arvestada? 8. klassi klassijuhatajatund Olles 8. klassi õpilane, on sul just õige aeg hakata mõtlema selle peale, mida teed pärast 9. klassi lõpetamist. Valikuid on palju: jätkata gümnaasiumis ja astuda ülikooli lõpetada gümnaasium ja valida sobiv kutsekool astuda kohe pärast põhikooli kutsekooli Et saada hea töökoht, on tarvis ennast harida! Kuigi Eestis on tööpuudus, leidub ometi erialasid, kus napib tööjõudu, kuna puudub kvalifitseeritud tööliskond. Tänapäeva ühiskonna märksõnaks on
· kooli esindaja - kooli maine kujundaja (väärtushinnangud) - asjaajamine (dokumentatsioon, suhtlemine üldsusega) - kassijuhataja eetika (lojaalsus koolile) · juhendaja, nõustaja - õpilaste juhendamine õpioskuste alal - lastevanemate juhendamine õpilase toetamise alal - aineõpetajate konsulteerimine õpilaste isikupära alal(rasked õpilased, kui on juhtunud midagi traagilist õpilasega, õpilaste tervislik seisund) Klassijuhatajatund Mida õpilased ootavad: · eluliste probleemide vastuseid(suhted, välimus, ülevõimendatud mured) · ise arutleda neid huvitavate asjade üle · kuulata kaaslaste arvamusi ja seisukohti · kohtuda huvitavate inimestega · avameelseid kõnelusi · teha midagi teistsugust · NB! Mida teie tahtsite? Klassijuhatajatund · käsitletakse ühte põhiteemat nt vestluse, grupitöö või väitluse metoodikat kasutades · jagatakse aktuaalset ja jooksvat infot
klassi lõpetamist. Üldsuse, õpetajaskonna ja Eesti Õpetajate Liidu survel tuli valitsusel peagi vatuvõetud keskkooliseadust parandada: ühtlustati algkooli kahe vanema klassi ja progümnaasiumi kahe noorema klassi õppekavad. Kuueklassilise algkooli lõpetajatele võimaldati takistusteta sisse astuda kolmeklassilisse reaalkoolil. 1937. aastal anti välja kooliuuendusliikumisest ja rahvuskooli ideest kantud ,,Algkooli õppekavad". Sama aasta sügisest viidi tunniplaani üks tasuline klassijuhatajatund. Seda kasutati ,,õpilaste kavakindlaks kasvatuslikuks juhtimiseks ja õpilasringide töö korraldamiseks". Klassijuhatajatundide ülesanne oli õpilaste ja ühiskonna vahekordade selgitamine, õpilase käitumise juhtimine, tema eksimuste ja väärsammude parandamine, iseloomu arengu suunamine ja õpilasorganisatsioonide tegevusele kaasaaitamine. Koolireformiga kadus võõrkeel algkoolide tunniplaanist. Soovi korral võis seda teha 5. ja 6.
Vähemalt 20 vähemusrahvuse inimese. puhul tuli avada vastav kool või klass. Iga kool pidi koduloo õpetamiseks koostama oma programmi, lähtudes ümbrusest. Vanematele trahv, kui laps ei käinud koolis. Eesti koolivõrk oli selleks ajaks juba välja kujunenud. Väikeste külakoolide asemele asutati suuremad, paljudes kohtades viidi algkoolid riigistatud mõisate härrastemajadesse. 1937. a “Algkooli õppekavad” kantud kooliuuendusliikumise ja rahvuskooli ideedest. Nüüd nädalas üks klassijuhatajatund. Korraliku käekirja omandamine õpilastele kohustuslik. 1939. 3 kevadel töötas Eestis 1220 algkooli 106 415 õpilase ja 3900 õpetajaga. Umbes veerand õpilastest astus keskkoolidesse. 1922. lisandus Keskkooliseadus, selle järgi: Keskkool - ühtluskooli teine järk, ülesandeks haritud kodanike kasvatamine ja kõrgkooliks ettevalmistamine; Keskkooli sai algkooli lõpetanu ilma katseteta; Keskkooli järel sai eksamiteta ülikooli;