On olemas erinevad mõtlemise liigid: argimõtlemine, religioosne mõtlemine, kunstiline mõtlemine, teadusliku mõtlemine. Viimane on erinevates kultuurides erinev, seda uuritakse psühholoogias kõige rohkem. Selle ülesanne on selgitada midagi. Uuritakse ülesannete lahendamise abil. Neid ülesandeid on mitut tüüpi: 1. süllogismid loogikaülesanded (loogika = õige mõtlemise õpetus), antakse eeldus, millest tuleb tuletada järeldus 2. klassifitseerimiskatsed isikutele antakse esemeid, pilte, vms. ja palutakse neid tunnuste alusel grupeerida Jean PIAGET Sveitsi päritolu psühholoog, peetakse kõige kuulsamaks lastepsühholoogiks (laste arengu- ja mõtlemise teooria). Piaget väidab, et lapse mõtlemine areneb etapiviisiliselt (enne seda arvati, et laps mõtleb nagu täiskasvanu, aind teadmisi on vähem. Piaget väitis, et olemuselt mõtleb väike lapse teistmoodi). Lapse mõtlemise arengu etapid: 1. Sensomotoorne etapp (0-2a
tähtedevahelisest tolmust ja tumedast ainest. Galaktikate tüüpide mitmekesisust põhjustab tekketingimuste ja evolutsiooni eripära. Galaktikate evolutsiooni määravad koostistähtede evolutsioon, tähtede tekke intensiivsus ning ümbruskonna mõju (galaktikate omavahelised põrked, gaasi juurdevool või väljapuhumine galaktikaparvedest).Galaktikad kui tähesüsteemid avastati aastail 1850-1950. Umbes siis algasid ka klassifitseerimiskatsed. Kuna galaktikad pole selgepiirilised objektid, siis klassifitseerimist mõjutab kujutise sügavus lahutusvõime (kaugus) sageduspiirkond (punanihe) Erinevad klassifikatsiooniskeemid Skeem Kriteeriumid Näited Hubble 1. ketta ja mõhna suhe; M87 = E1 2. varvalisus; M31 = Sb 3. harude avatus; M101 = Sc
katse sama isikuga annab vähemalt natukene erineva tulemuse. Katseliste meetodite eeliseks on, et sel viisil on võimaik uurida keelenähtusi, mida korpusest ei leia või mis on väga haruldased.Võimaldavad süstemaatiliselt kontrollida erinevate faktorite mõju uuritavale keelenähtusele ja keele protsessimist. Samas korpusandmete andmed on loomulikud ja võimaldavad uurida žanri, mida katselistega ei saa uurida. Moodustuskatsed, klassifitseerimiskatsed ja vastuvõetavuse hindamise katsed. Moodustuskatsed – vaba moodustuskatse (teha kindlaks, mis tähendused/kasutused katsealustele meeldivad), sunnitud valiku katse (vaba produktsioon on piiratud), väljamõeldud stiimuliga katsed. Arusaamiskatsed – klassifitseerimiskatse (keeleteadlase poolt valitud üksused tuleb hulkadesse liigitada), sarnasuse hindamise katse Eelis: eksperimenteerija kontrollib, mida manipuleeritakse ja mis jääb puutumatuks.
valisid ka tunnuse järgi, aga nemad oskasid seletada teadusühikud. Ta arvas, et lastel tekib teadvustamine/teaduslik mõtlemine kooli minnes. Katset on tehtud ka täiskasvanute peal. Loodusrahvad mõtlevad sünkreetiliselt, aga läänerahvad teadusühikutes. See on tingitud sellest, et loodusrahvastel pole selliseid koole ei teki sellist mõtlemist. Ülesandes: süllogismide lahendamine loogikaül, mille vastust saab tuletada. Neil on eeldus ja järeldus; klassifitseerimiskatsed katseisikule esitatakse ridu sõnu või pilte ja tal tuleb üks välja valida, vastus sõltub lähenemisest. J. Diaget tuntuim laste psühholoog maailmas. Tõmbas võrdusmärgi mõtlemise ja intelligentsuse vahele. Tema arvates mõtlemisel neli etappi: 22. 02 eluaastat, selles eas pannakse vundament järgnevatele toimingutele. Tuleb lubada lapsel palju ise proovida, siis on hea vaimne areng. 23
teadvustamise pool 3) teaduslikes ühikutes mõtlemine - seletatakse ja põhjendatakse. See katse toob välja mõtlemise erinevad ühikud- erinevad kultuurid võivad mõtelda erinevates ühikutes, seega on nende mõtlemine erinev (Võgotski). Mõtlemist uuritakse erinevates kultuurides. 1) süllogism - mõtlemise ülesanded, kus on antud väited ja eeldused ning tuleb tuletada vastus (tuleb hästi välja kultuuridevaheline erinevus) 2) klassifitseerimiskatsed - katseisikule antakse pildid või sõnad ja küsitakse, milline ei sobi nende hulka. Erinevad kultuurid saavad einevalt aru, mõtlevad erinevalt. Mõtlemise operatsioonid Mitmesugused võtted, mida tehakse kujundite, sõnadega. Kindlad tüüpasjad. 1) analüüs - eseme, protsessi, nähtuse mõtteline jaotamine osadeks. 2) süntees - millegi uuesti tervikuks kokku liitmine- ühendatakse uuesti osad, omadused (mõtteliselt) 3) võrdlemine - kõrvutatakse nähtusi, objekte,
annaabi.ee 
