.* 0..* 0..* 1 Paketti tüüp Treeningu tüüp (from Klassifi kaatorite register) (from Klassifi kaatorite register) Isend 1 0..* 1 (from Isendite register) Treening Ruum
suunatud teise elusolendi kahjustamisele või vigastamisele. Rangelt võttes iseloomustab agressiivsust neli tunnust: • Agressiivsus on käitumine; soov või kavatsus iseenesest ei ole veel agressiivsus. • Agressiivsus on kavatsetud. Kui korvpallur lööb palli eest võideldes kogemata küünarnukiga vastase huule puruks, ei ole tegemist agressiivsuse ilminguga. Sportlane peab kavatsema tekitada kahju või vigastust selleks, et tema käitumist saaks klassifi tseerida agressiivsuseks. Mängusituatsioonides juhtub sageli olukordi, kus üks võistleja saab teise tegevuse läbi kannatada. Kuigi treenerid ja pealtvaatajad nimetavad seda sageli agressiivsuseks, on spordipsühholoogi pilgu läbi tegemist õnnetusega, mis on osa mängust, mitte agressiivse käitumisega. • Agressiivne tegevus peab sisaldama kahjustust või vigastust. See käitumine võib olla kas kehaline (nt vastase käe pihta löömine) või psühholoogiline
• treening peaks sisaldama 20–60 min pidevat liikumist; • treening peaks olema regulaarne – kolm kuni viis korda nädalas; • treeningu intensiivsus peaks tõusma 60–80% maksimaalsest pulsisagedusest; • peale vastupidavuse treenimise peaks kaks korda nädalas tegema mõõduka intensiivsusega jõutreeninguid. Treeningkoormus iseloomustab harjutuste vahetut mõju organismile ehk millist pingutust treeningtund organismilt nõuab. Treeningkoormust võib klassifi tseerida järgnevalt: • alakoormus, mille puhul ei toimu positiivset adaptatsiooni; • optimaalse efektiivsusega treeningkoormus; • ülemäärane koormus, mis ei paranda kehalist vormi ja mille puhul ilmnevad ületreeningu nähud. Paljud arvavad ekslikult, et mida suurema koormusega treenida, seda parem on tulemus. See reegel kehtib teatava füsioloogilise piirini, mille ületamisel tulemused ei parane, vahel isegi halvenevad. Liigne koormus mõjub
sustest. Väga sageli kaob aga konsensuspuus suur hulk klastreid: resolutsi- oon on sellisel juhul madal. 7.3.3. Fenogramm on nn. juurega puu (suunatud ehk orienteeritud graaf) - ta aheneb alusel ainsaks tüveks. Tüve asend ja harunemise viis ei sisalda aga informatsiooni kasvõi hüpoteetilise fülogeneesi kohta uuritavas rühmas: puu näitab selgelt arusaadaval viisil üleüldist sarnasust, mitte midagi muud. 7.3.4. Fenogrammide kasutamine uuritud organismide süsteemi (klassifi- katsiooni) loomiseks on arutusel olnud peamiselt 1950-1960-ndail aastail. Väideti, nagu võiks fenogrammi harunemise tasemete (sarnasuse / erinevuse nivoode) järgi eristada alamperekondi, perekondi jne. Veel 1990 arvas evo- lutsioonilise süstemaatika pooldaja (ja tuntud taimesüstemaatika õpiku au- tor) T.S. Stuessy, et selline hierarhia standardiseerimine pole võimalik eri organismirühmade puhul, küll aga saaks tulevikus sellise võtte kasuta-
temagaȱ koostööd,ȱ etȱ reklaamidaȱ tõlkeȱ trükiversiooniȱ kõigisȱ sellelȱ territooriumilȱ kättesaadavatesȱdigitoodetes.ȱOnȱkehtestatud,ȱetȱkirjastajalȱonȱvõimalikȱesimeseȬ naȱomandadaȱõigusȱtõlkeȱavaldamiseksȱeȬraamatunaȱvastavaltȱkokkulepitavateleȱ tingimustele.ȱȱ xviii NANDA Internationali kasutuslitsentsi taotlemise juhend Eessõna Raamatuȱ “NANDAȬInternationaliȱ õendusdiagnoosid:ȱ definitsioonidȱ jaȱ klassifiȬ katsioon”ȱ (“NANDAȬInternationalȱ Nursingȱ Diagnoses:ȱ Definitionsȱ &ȱ ClassiȬ fication”)ȱ 2012.–2014.ȱ aastaȱ väljaanneȱ järgibȱ eelmiseȱ väljaandeȱ (2009–2011)ȱ uueȬ nenudȱsisuȱjaȱvormi,ȱmisȱosutusȱedukaksȱjaȱvõetiȱhästiȱvastu.ȱKäesolevasseȱväljaȬ andesseȱonȱlisatudȱ16ȱuutȱdiagnoosi,ȱtäiendatudȱonȱ11ȱdiagnoosi,ȱsamutiȱsisaldabȱ seeȱuusiȱvõiȱvärskendatudȱavapeatükke.ȱSoovitanȱneidȱpeatükkeȱlugeda:ȱneidȱonȱ
annaabi.ee 
