Ühisõppimine Iseseisev õppimine rühmas, kus omavahel rühmas lävimine aitab õpilastel õppida fakte, mõisteid ja oskusi. 19. Klassidiskussioon. Diskussiooniga (vestlusega) on tegemist siis, kui toimub arvamuste vahetamine õpilaste endi ja õpetaja vahel. Meetod sobib hästi õpitu kinnistamiseks ja üldistamiseks. 20. Tingimuste loomine õppimiseks diskussiooni vahendusel. Osalejate paigutuse osas Klassidiskussiooni efektiivsus suureneb, kui selles osalejad pannakse istuma kas ringi- või nelinurgakujuliselt, nii et kõik oleksid üksteisega silmsides. Probleemi/teemasse lülitumise tähenduses Diskuteeritav probleem peab, kas õpetaja või õpilaste poolt, olema selgelt formuleerinud. Õpilane vajab poleemikasse sekkumiseks mõningaid eelteadmisi vastavast temaatikast. Tundmata käsitletava teema põhifakte ja
Üliõpilane saab aru, millega ta hakkama saab ja millega ei saa. · Platoole jõudmine- tase kuhu üliõpilane peaks jõudma. Õpetajal olemas vähemalt üks kindel mudel, mille järgi tund toimub. · Edasiminek- õpetajal on paar erinevat varianti, kuidas ta oskab tundi läbi viia. Ootused noore õpeaja kutsealasele kompetentsusele. T.Goodi(1996) järgi 1.aasta Õpetaja kui... · töö korraldaja klassis · õppematerjali esitaja · klassidiskussiooni juht · õpitulemuste hindaja 2.aasta Õpetaja kui... · ülesannete kavandaja tööks klassi ja õpilasrühmadega · iseseisva õppimise võimaluste looja ja õhutaja · sidepidaja vanematega · õpilaste emotsionaalsele ja sotsiaalsele arengule kaasaaitaja 3.aasta Õpetaja kui... · kolleeg · teadmiste kaaslooja · juht · õpilaste enesereflektsioonivõime õhutaja ja arendaja Õpetaja professionaalne areng T.Baron, D.Berliner (1996)
suurendamine õpitulemusi. Tempo ja ooteaeg peavad vastama küsimuste iseloomule ning eesmärgile. Konvergentsetele küsimustele lühem aeg, divergentsetele pikem aeg. Et küsimuste esitamine aitaks õppimisele kaasa ja motiveeriks, peaks õpil saama tagasisidet oma vastusele. Õpetaja nähvav suhtumine valesse vastusesse võtab isu veelkord üritada. Õpetaja toetav suhtumine innustab. Kooperatiivsete õppemeetodite põhiolemus ja jaotus. Klassidiskussioon. Ped nõuded diskussioonile. Võtted klassidiskussiooni käivitamiseks. Kooperatiivsetest õppemeetoditest saab rääkida vaid siis, kui koostööd teevad õpetaja ja õpilased või ka õpilased omavahel. Õpetaja ja õpilase koostööd eeldavad õpilaste küsitlemine ning vestlus. Õpilaste omavahelise koostöö valmidust kajastavad ajurünnak, klassidiskussioon ja mitmesugused rühmatöömeetodid. Töö edukus klassis oleneb seal valitsevatest rühmanormidest.
küsimusi juba õpetajalt. Seejärel püüab õpetaja õpilased niikaugele viia, et õpilased esitavad küsimusi juba üksteisele. Nüüd on õpetajal õige aeg tagasi tõmbuda, lastes küsimuste esitamise ja nendele vastamise järk-järgult üle kasvada võrdväärseks 3 seisukohtade vahetamiseks kõigi osaliste vahel. Õpetaja edasine tegevus võib seisneda abis ideede seostamisel. , järelduste tegemisel. Võtted klassidiskussiooni käivitamiseks. Ajurünnak-diskussiooni liik, kus õpilasi õhutatakse leidma neile esitatud probleemile nii palju lahendusi kui vähegi võimalik. Iseloomustab - väljapakutud lahendustesse tolerantne, kriitikavaba suhtumine, ja loomingulisust innustav emotsionaalne kliima. Sageli kasut. Seda meetodit uute ideede genereerimiseks või õpilaste loomingulisuse arendamiseks. On leitud, et ajurünnakus osalejad on produktiivsemad ja loomingulisemad kui individuaalselt töötavad inimesed
annaabi.ee 
