eripäradele ja tunnusjoontele. Perioodi tippteos ,,Avignioni neiud" Avigioni neiud Kunsti(stiilide) perioodid Analüütilise kubismi periood ehk cezannelik periood (1909-1912) kubismi akendus. Peamine mõjutama oli Georges Braque, kellega tema tööd ka sarnanevad. Iseloomustab loodusvormide allutamine geomeetrilisele vormile Perioodi tippteosed ,,Kitarrimängija", ,,Tütarlaps mandoliiniga", ,,Mees klarnetiga", ,,Willhelm Uhde portree" ja ,,Akordionist" Tütarlaps mandoliiniga Mees klarnetiga Kunsti(stiilide) perioodid Sünteetilise (kubismi) kunsti periood (1912-1919) Sellele perioodile on iseloomulikud kolaaz ja paberi lõikus. Perioodi tippteosed ,,Kitarr ja viiul", ,,Muusikariistad", ,,Itaalia tüdruk", ,,Naine tugitoolis" ja ,,Arlekiin viiuliga" Kitarr ja viiul Itaalia tüdruk Viimased elukümnendid kunstikarjääris
tegu on hallipäise legendiga, kellel seljataga viljakas paarikümneaastane karjäär. Tegelikult on muusik vaid 42-aastane, kuid ta on suutnud kadestamistväärselt palju korda saata briti jazzis. Pine sündis 18. märtsil 1964. aastal Londonis, kuhu ta vanemad olid Jamaicalt tulnud viiekümnendate aastate lõpus. Lapsepõlves kuulas Courtney rohkesti ska'd, reggae't, aafrika rütme, jazzi. Oma õpinguid alustas ta Londonis. Esimene instrument oli plokkfööt, edasi tegi ta tutvust juba klarnetiga ja sealt oli vaid kukesamm saksofonini. Tal olid head muusikaõpetajad, kes suunasid andeka nooruki just õigetele radadele. Pine oli kõigest 22, kui 1987. aastal ilmus tema debüütalbum Journey To The Urge Within, mis äratas kohe tähelepanu . Järgnesid Destiny' s Song ja The Vision Tale ning üheksakümnendate aastate esimesel poolel Closer To Home, Within The Realms of Our Dreams, The Eyes of Creation. 1995. aastal sidus Courtney Pine ennast
edu.ee 2013) Mõned teosed süit "Vürst Gabriel" (1955) Concerto grosso (op 5, 1956) Ballett-sümfoonia (1959) ballett "Poiss ja liblikas" (1963) ooper "Raudne kodu" (1965) ballett "Joanna tentata" (1970) trompetikontsert nr 1 (1972) ooper "Cyrano de Bergerac" (1974) 1. sümfoonia (1978) oratoorium "Amores" (1981) 2. sümfoonia (1982) ooper "Lend" (1983) 3. sümfoonia (1987) "Fanfaarid" (Celebration Fanfares) "Tundeline teekond klarnetiga" (1996) "Desiderium concordiae" (Igatsus üksmeele järele, 1997) 4. sümfoonia (1998) Kokkuvõte Sain väga palju uut ning huvitavat teada Eino Tambergist. Kui algselt tundus, et ta on lihtsalt üks tavaline eesti helilooja, siis pärast tema kohta uurimist ja temast raamatut lugedes muutus minu arvamus. Tema teosed on väga head ning inimesena ise on ta huvitav isiksus. Mulle igatahes meeldis seda referaati teha. Kasutatud materjal
· Ballett-sümfoonia (1959) · ballett "Poiss ja liblikas" (1963) · ooper "Raudne kodu" (1965) · ballett "Joanna tentata" (1970) · trompetikontsert nr 1 (1972) · ooper "Cyrano de Bergerac" (1974) · 1. sümfoonia (1978) · oratoorium "Amores" (1981) · 2. sümfoonia (1982) · ooper "Lend" (1983) · 3. sümfoonia (1987) · "Fanfaarid" (Celebration Fanfares) · "Tundeline teekond klarnetiga" (1996) · "Desiderium concordiae" (Igatsus üksmeele järele, 1997) · 4. sümfoonia (1998)24 Tunnustused · Eesti NSV rahvakunstnik 1975 · Riigivapi IV klassi teenetemärk 1997 · Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind 200825 23 Sama allikas 24 http://et.wikipedia.org/wiki/Eino_Tamberg 25 Sama allikas 18 Piret Rips-Laul
Kõnealuse orkestri koosseis kujunes järgmiseks: trompetid August Pakaste, August Saarm ja Helmut Orusaar, tromboonid Georgi Gross, Ülo Raudmäe, Bernhard Sergo, saksofonid Karl Aavik, Oskar Vichman (as), Vladislav Trojanski, Lembit Raudmäe (ts), Boris Kuum viiul, Ovid Avarmaa klaver, Elmar Konnist kitarr, Evald Haaviku kontrabass ja Elmar Kruus trummid. Laulis Eugen Raudsepp. Oma harjunud kohal orkestri ees seisis Hans Speek klarnetiga (Ojakäär 2003: 291) ja nagu Speek intervjuus siinkirjutajale mainis, 207 jäi ta tule- musega igati rahule. Džässikontsertide korraldamine nendes oludes oli küllaltki riskantne ettevõtmine ja selles võib näha nii muusikute kui ka varieteeteatri Plaza juhtkonna (direktor Paul Kalde 208 ) protesti kehtivale kultuuripoliitikale. Kuna kogu kava tuli kirjalikult eelnevalt gestaapole esitada, oli Speek sunnitud kasutama mitmeid kavalaid võtteid alates sellest, et kontserte reklaamiti
annaabi.ee 
