Lisaks võiks veel kommentaarida, et kui mootor palju sõitnud ja kulunud, siis lehtkaliibriga vahesid täpselt paika ei saa. Vene ajal tehti spetsrakised (on ehk kellegi olemas?), millesse sai indikaatorkella vastu nookurit kinnitada ja siis selle järgi vahed täpselt paika seada. Oluline pole mitte niivõrd see, et vahe oleks täpselt 0.15, vaid, et vahed oleksid täpselt ühesuurused -- mootor töötab stabiilsemalt. Oluline on jälgida, et klapivahe ei oleks alla 0,15 mm, pigem jätta vahe pisut suurem, klõbin ei ole mootorile ohtlik. Mootori töö kohapealt ei ole olulist vahet kas klapivahe on 0,15 või 0,2. Oma kogemuste järgi, mis paari mootori tegemise juures on nähtud: parem on teha kitsaste lehtkaliibritega, mitte nende kogu nuki laiustega. Nukki ja nookurisse võivad kuluda kerged sooned, mistõttu laia kaliibriga kuidagi neid vahesid paika ei saa. Omal kaliibrid lausa kääridega lihtsalt kitsamaks lõigatud, 1,5cm laiused
kaudu.Ülekanne on valitud nii, et väntvõlli kahe pöörde kohta teeb nukkvõll vaid ühe. Nukkvõllil on iga silindri kohal kaks nukki.Üks avab sisselaske-, teine väljalaskeklapi.Nukkvõll liigutab nookurit ja see omakorda klappe.Klapi hoiab kohal ja sulebklapivedru.Et klapid saaksid tihedalt, lõpuni sulguda, jäetakse suletud klapi ja nookuri vahele paisumispilu.Klapp, mida lõtkuda ajam ei luba lõpuni sulguda, laseb surve- ja töötaktil gaasi läbi ning põleb auklikuks. Klapivahe sõltub temperatuurist, sest kuumenemisel detailid paisuvad.
1-klapivedru, 2- nukkvõll, 3- tõukur, 4- klapp, 5- klapisäär,6- nookur, 7- klapipesa, 8- juhtpuks Klapivahesid tehnohoolduse käigus kontrollitakse ja vajadusel reguleeritakse. Klapivahesid seatakse külmal mootoril, klappide suletud asendi korral s.o. siis, kui kolb on survetakti lõpul ülemises surnud seisus. Sisselaskeklapi paisumisvahe VOLVO THD mootoril on 0,4 mm, SCANIA DS mootoril 0,45 mm ja väljalaskeklapi vahe on vastavalt 0,7 ja 0,8 mm. Ülemäära suure klapivahe tõttu tekib mootoris iseloomulik metalne klõbin (klapi tiksumine) ja mootori käivitumine on raskendatud. Liiga väike klapivahe põhjustab mootori võimsuse vähenemist, klapipesa ning klapi tööpinna krobeliseks põlemist. Liikluse kahjulikku mõju keskkonnale võib vaadelda kolmes suunas: * mõju inimeste tervisele * mõju kohalikule looduskeskkonnale * mõju atmosfäärile Liikluse mõju inimeste tervisele tuleneb mürast, vibratsioonist, heitgaasist ja tolmust.
Püstklappidga gaasijaotusmehhanism töötab ülalkirjeldatuga sarnaselt, kuid tema ehitus on lihtsam, sest puuduvad tõukurvardad, nookurid ja detailid, mille nookurid kinnitatakse. Sellise gaasijaotusmehhanismi puhul kandub liikumine tõukurilt otse klapile. Et gaasijaotus mehhanismi kuumenemisest tingitud mõõtmete muutused ei takistaks klapi tihedat sulgumist, on rippklappidel sääre ja nookuri ning püstklappidel sääre ja tõukuri vahel paisumispilu ehk klapivahe. Külma mootori puhul on paisumispilud sisselaskmisklappidel 0,15...0,40 mm ja väljalaskeklappidel 0,20...0,45 mm. Neljataktilise mootori ühe töötsükli jooksul avaneb kumbki klapp ühe korra. Selleks peab jaotusvõll tegema tsükli jooksul ühe pöörde. Et väntvõll teeb tsüklis kaks pööret, on jaotusvõlli ajami ülekandesuhe 1:2. Kahetaktilise mootori jaotusvõll pöörleb sama sagedusega kui väntvõll. Järelikult on ülekandesuhe 1:1
kuumenemist. siooni ka klappide ebatihe sulgumine. Mootorratastel PÜK-K)3 ja M2K-II3, millel on valatud Kloppimisi (neid tuleb eristada detonatsioonihelidest) piduriklotsid, saab hõõrdkatete kulumisel pidureid täien- võivad mootoris põhjustada kolvi, kolvisõrme, kepsu- ja davalt reguleerida seibide asetamisega kiotside tugitalla raamlaagrite kulumine ning suur klapivahe. Nende eris- alla. Mootorrattal M-66, K-650 jt. saab pilu kiotside ja tamine on algajale mootorratturile raske. Kahtluse korral trumli vahel reguleerida ka koonilise otsaga tu^isõrme tuleb pöörduda kogenud mootorratturi poole, et määrata, sisse- või väljakeeramisega (joon. 124). kas kloppimine on ohtlik ja nõuab remonti.
annaabi.ee 
