Imitakti ajal surve survetorus langeb ja osa vett surutakse kõrgema rõhu tõttu survekuplist survetorusse. Selle tulemusena voolab ka imitakti ajal survetorus vedelik pumba tootlikkus ja surve muutuvad ühtlasemaks. Õhukupli e. õhukatla võib paigutada ka pumba imipoolele kui tegemist on pika ja peenikese imitoruga.. Imipoolel pannakse õhukuppel töösilindrile võimalikult lähedale. Imipoole õhukatla puhul koosneb pumba imitoru kahekordsest torust . Lühem toru on ühendatud klapikarbis imiklapiga . Torude vahelises ruumis on vesi ja õhk. Seal oleva õhu surve arvel toimub pumba imipoolel vedeliku ebaühtlasel liikumisel imitorusse vee kiiruse ühtlustamine. Kui pump seisab , siis vedelik täidab õhukatelt keskmise tasemini. Pumba töö korral vedeliku tase kõigub maksimaalse ja minimaalse taseme vahel. Vmin - Vmax. , muutes rõhku katlas vastavalt pmax pmin. Imitakti ajal imetakse vesi imikuplist pumba töösilindrisse, mille tulemusena õhurõhk imikuplis langeb
Kolvi liikumine ühest surnud seisust teise toimub enamvähem stabiilse hõrenduse ja survega. Seepärast võib rõhud imemisel ja surve käigu ajal kujutada mööda diagrammi teljestikuga paralleelset sirget . Rõhu kõikumised toimuvad ainult imemise ja survetaktide algul. See on seotud ime -ja surveklappide inertsiga ja nende tiheda istega oma pesas. Surveklapi avamiseks oma pesalt on vaja kõrgemat rõhku, mis suudaks klapi oma pesalt tõsta. Peale klapi avanemist rõhk klapikarbis järsult langeb. Klapi avanemine tekitab vedeliku voo liikumisele kiire võnkumise, vedeliku voo drosseleerimine sisenemisel kutsub esile lühiajalise rõhu kõikumise klapikarbis, mis kiiresti stabiliseerub. Ekspluatatsioonis on võimalik tegeliku indikaatordiagrammi järgi diagnoosida pumpamishäireid, hinnata pumba tööd ja kolbpumba klappide tihedust ning klappide-klapivedrude tehnilist seisukorda. Normaalse tegeliku indikaatordiagrammi korral (joon.11) kolvi liikumisel
Imitakti ajal surve survetorus langeb ja osa vett surutakse kõrgema rõhu tõttu survekuplist survetorusse. Selle tulemusena voolab ka imitakti ajal survetorus vedelik pumba tootlikkus ja surve muutuvad ühtlasemaks. Õhukupli e. õhukatla võib paigutada ka pumba imipoolele kui tegemist on pika ja peenikese imitoruga.. Imipoolel pannakse õhukuppel töösilindrile võimalikult lähedale. Imipoole õhukatla puhul koosneb pumba imitoru kahekordsest torust . Lühem toru on ühendatud klapikarbis imiklapiga . Torude vahelises ruumis on vesi ja õhk. Seal oleva õhu surve arvel toimub pumba imipoolel vedeliku ebaühtlasel liikumisel imitorusse vee kiiruse ühtlustamine. Kui pump seisab , siis vedelik täidab õhukatelt keskmise tasemini. Pumba töö korral vedeliku tase kõigub maksimaalse ja minimaalse taseme vahel. Vmin - Vmax. , muutes rõhku katlas vastavalt pmax pmin. Imitakti ajal imetakse vesi imikuplist pumba töösilindrisse, mille tulemusena õhurõhk imikuplis langeb
8.33.). Silinder on kolviga jagatud kaheks tööpooleks. Kolvi liikudes paremale tekkib vasakus pooles hõrendus ja vedelik satub sissevoolutorust läbi sisselaskeklapi vasakusse silindri- osasse. Kolvi liikudes tagasi tekib vasakul pool rõhk, sisselaskeklapp sulgub ja vedelik pressitakse läbi surveklapi väljavoolutorusse. Silindri paremas osas toimub samaaegselt sarnane protsess, kuid ta on faasiliselt nihutatud. Mõlema silindripoole sisselaske- ja surveklapid paiknevad ühises klapikarbis. Pumba survepoolses (väljalaske-) osas läbib vedelik õhupaagi, mille ülesanne on ühtlustada väljavoolava veejoa survet ja tasandada tekkida võivate löökide mõju. Kolbpumbad tehakse tihti kahe paralleelselt töötava silindriga, et maksimaalselt ära kasutada kolvi liikumine. Sellisest pumbast saadakse ka ühtlasem väljavoolav juga. Kolbpumbad annavad vedelikule suure surve, neid pole vaja enne töösselülitamist vedelikuga täita, nad on väga töökindlad. Need pumbad
8.33.). Silinder on kolviga jagatud kaheks tööpooleks. Kolvi liikudes paremale tekkib vasakus pooles hõrendus ja vedelik satub sissevoolutorust läbi sisselaskeklapi vasakusse silindri- osasse. Kolvi liikudes tagasi tekib vasakul pool rõhk, sisselaskeklapp sulgub ja vedelik pressitakse läbi surveklapi väljavoolutorusse. Silindri paremas osas toimub samaaegselt sarnane protsess, kuid ta on faasiliselt nihutatud. Mõlema silindripoole sisselaske- ja surveklapid paiknevad ühises klapikarbis. Pumba survepoolses (väljalaske-) osas läbib vedelik õhupaagi, mille ülesanne on ühtlustada väljavoolava veejoa survet ja tasandada tekkida võivate löökide mõju. Kolbpumbad tehakse tihti kahe paralleelselt töötava silindriga, et maksimaalselt ära kasutada kolvi liikumine. Sellisest pumbast saadakse ka ühtlasem väljavoolav juga. Kolbpumbad annavad vedelikule suure surve, neid pole vaja enne töösselülitamist vedelikuga täita, nad on väga töökindlad
8.33.). Silinder on kolviga jagatud kaheks tööpooleks. Kolvi liikudes paremale tekkib vasakus pooles hõrendus ja vedelik satub sissevoolutorust läbi sisselaskeklapi vasakusse silindri- osasse. Kolvi liikudes tagasi tekib vasakul pool rõhk, sisselaskeklapp sulgub ja vedelik pressitakse läbi surveklapi väljavoolutorusse. Silindri paremas osas toimub samaaegselt sarnane protsess, kuid ta on faasiliselt nihutatud. Mõlema silindripoole sisselaske- ja surveklapid paiknevad ühises klapikarbis. Pumba survepoolses (väljalaske-) osas läbib vedelik õhupaagi, mille ülesanne on ühtlustada väljavoolava veejoa survet ja tasandada tekkida võivate löökide mõju. Kolbpumbad tehakse tihti kahe paralleelselt töötava silindriga, et maksimaalselt ära kasutada kolvi liikumine. Sellisest pumbast saadakse ka ühtlasem väljavoolav juga. Kolbpumbad annavad vedelikule suure surve, neid pole vaja enne töösselülitamist vedelikuga täita, nad on väga töökindlad. Need pumbad
annaabi.ee 
