1309. aastal oli kollektiviseerimine, ümberasustamine ja repressioonid. Peale II maailmasõda kannatasid kaluriartellide koondamise tõttu kalavarud ja paljud lõunasölkupid jäid tööta. Nad pidid hakkama kartulit ja muid köögivilju kasvatama. 18. sajandil ristiti sölkupid vene õigeusku. Sotsiaalne organisatsioon 19.saj jagunesid põhjasölkupid kahte harusse (öökulli ja seedermänni), mille sees oli abielude sõlmimine keelatud. Need koosnesid omakorda klannidest, millel olid ühised elualad, jahimaad ja mis kandsid mõne looma, kala või linnu nime (karu, luik, haug jne) 20.saj alguseks kujunesid naabrusel põhinevad sotsiaalsed üksused.
reaalne sugulus. Oluline on see, et see genealoogia, mida nad ette kannavad on reaalne. Kuni 5 põlvkonda mäletatakse hästi, siis hakatakse juba sassi ajama. Kaugemaid esinevanemaid enam ei mäletata 2)Inimesed usuvad, et neil on ühine esivanem ja selleks on mõni loom või lind või nt jäämägi. Kaks põhilist põlvnemise arvestamisviisi: isapoolne ja emapoolne. Kas inimesed arvestatakse automaatselt ema või isa klanni. Mees ja naine peavad olema erinevatest klannidest, saavad lapsed, kelle klanni nad siis kuuluvad? Isapoolset põlvnemist esineb kolm korda tihedamini. Peamised ametlikud „organid“: -külavanemad, üksteisele lähedal asuvate majapidamiste peale valitakse üks pealik, meessoost, kõige madalama taseme poliitiline liider. Nende võim on mitteformaalne, ta ei tohi kedagi sundida, ta võib aind mõjutada mingitele tegevustele isikliku eeskuju kaudu. Nt kui leiab,et külas on räpane, arvab,et võiks
tuleproovi läbiviija; 5. vaidluskoosolek, 6. Kohus — neutraalne kolmas jõud (industriaalriikides on eraldi kriminaalõigus ja tsiviilõigus). 1 EB ütleb, et Lõuna-Aafrikas, koosneb nguni’t rääkivatest inimestest. Moodustab suurima L-Aafr etni- lise grupi suurusega c´ a 9 miljonit inimest. Zulud kasvatavad teravilja ja peavad suuri veisekarju. Enne riigi teket olid zulud vaid üks nguni klannidest. Zulude pereõigus (kui seda nii võib nimetada) on polügüüniline, tavaline on leviraat. Poiste initsatsioon käib vanusegruppidena, igast grupist saab väeosa armeele. 46 10.3 Poliitiline süsteem ja välissuhted On üks olulisemaid tegureid selle määramiseks, kes ja kuidas teiste ühiskondadega suhtleb. Tavalisemaid vorme on vägivald — sõda. Rahumeelsuse näiteks sobivad Ho-
karjamaade asupaikadele. Varemalt elasid sölkupid talvel muldonnides, mida asendavad nüüd vene stiilis palkmajad ja põhja pool ka põhjapõdranahksete katetega püstkojad. Suvel elasid põhjasölkupid kasetohuga kaetud püstkodades ja lõunapoolsed ajutistes varjualustes. SOTSIAALNE ORGANISATSIOON 19. sajandil jagunesid põhjasölkupid kahte harusse (öökulli ja seedermänni), mille sees oli abielude sõlmimine keelatud. Need koosnesid omakorda klannidest, millel olid ühised elualad, jahimaad ja mis kandsid mõne looma, kala või linnu nime (karu, luik, haug jne). 20. sajandi alguseks kujunesid naabrusel põhinevad sotsiaalsed üksused. Lõunasölkuppidel muutus segaabielude tõttu traditsioonilise sugulusarvestuse muster juba 19. sajandil. USUND Sölkuppide traditsiooniline maailmapilt tunneb universumi kolmeks jagamist, müütilisi jõgesid, ilmapuud ja taeva
annaabi.ee 
