melaneeslased. Nad tõid kaasa laias ulatuses söödavaid taimi , sea ja iseloomulikus stiilis keraamika, mida tuntakse Lapita kultuuri nime all. Enamustel saartel elasid asukad väikeste kogukondadena mäeseljakute kindlustustes. Nad kasutasid alepõllunduse tüüpi põllumajandust. Maaviljeluses olid kasutusel niisutussüsteemide kompleksid. Põllud olid kaitstud kindlustuskraavidega. Traditsiooniline ühiskond koosnes hõimugruppidest, mida juhtisid pealikud. Seal olid suguharud, mis jagati klannideks ja aladel all-klannideks. Võim suguharus kuulus kõrgemale pealikule. Kõige tüüpilisem tegevus oli sõdimine teiste omasugustega. Esimese eurooplasena nägi saari hollandlane Abel Tasman, kes möödus 1643. aastal laevadega Heemskerck ja Zeehaen nende kirdeservast. James Cook nägi saari 1774. aastal kagust. Kapten William Blight oma laevalt 1789. aastal ja läks 3 aastat hiljem neid avastama. 1829 allutas pealik Na Ulivau enamiku saartest oma võimule. 1854 võttis
1. Maa-ala / territoorium- mingisugune rahvus on endale loonud ka riigi. 2. Keel Rahvused elavad erinevate riikide territooriumitel. Eesti rahvas nt on üks osa Vene Impeeriumist. Keele järgi on raske määratleda, et elab üks rahvus. 19. saj hakatakse rahvuse mõistest väga rõhutatult rääkima. Eed samad rahvused tänapäeva mõistes tekivad 19. saj. Pärast keskaja impeeriumite lagunemist tekkinnud inimestegrupid olid väga ebastabiilsed. Nad võisid laguneda erinevateks klannideks. E. Renan väidab, et rahvus on teatud tüüpi vaimne printsiip, mis toetub kahele alusele: minevik ja olevik. Kõik on pärit minevikust. Küsimus selles, kui iseenesest mõistetav on see rahvus. Kuidas see rahvuse mõiste nii jõuliselt levib? Eriti mõjukaks on osutunud B.Andersoni kontseptsioon kujutatud kogukondadest. „Imagined community“. Ta väidab, et rahvus luuakse inimeste ajus mitmete kujutluspiltide kaudu ja
1. Maa-ala / territoorium- mingisugune rahvus on endale loonud ka riigi. 2. Keel Rahvused elavad erinevate riikide territooriumitel. Eesti rahvas nt on üks osa Vene Impeeriumist. Keele järgi on raske määratleda, et elab üks rahvus. 19. saj hakatakse rahvuse mõistest väga rõhutatult rääkima. Eed samad rahvused tänapäeva mõistes tekivad 19. saj. Pärast keskaja impeeriumite lagunemist tekkinnud inimestegrupid olid väga ebastabiilsed. Nad võisid laguneda erinevateks klannideks. 16 E. Renan väidab, et rahvus on teatud tüüpi vaimne printsiip, mis toetub kahele alusele: minevik ja olevik. Kõik on pärit minevikust. Küsimus selles, kui iseenesest mõistetav on see rahvus. Kuidas see rahvuse mõiste nii jõuliselt levib? Eriti mõjukaks on osutunud B.Andersoni kontseptsioon kujutatud kogukondadest. ,,Imagined community".
umbkasukas, millel on karvad väljapoole. Hantide umbkasukad on otstarbekohased rõivad sealses karmis kliimas. Nagu naistel nii on ka meestel traditsioonilisteks talvejalanõudeks karvasaapad ning suvesaapad valmistatakse nahast, millel on karvad ära kraabitud. Tänapäeval on laialdaselt kasutusel ostetud rõivad: püksid, pluusid, kampsunid, pintsakud, joped, kummikud, saapad, kingad. PERE JA ÜHISKOND Endisel ajal jagunes handi ühiskond sugukondlikeks gruppideks ehk klannideks, kes koosnesid peredest. Sugukonna liikmete vahel olid abielud keelatud, abielluda võis ainult teise sugukonna inimesega. Klannid kandsid tavaliselt mõne looma, linnu või kala nime, keda peeti pühaks ja austati. Põhjahantidel moodustasid sugukonnad kaks eksogaamset ,,poolt" (fraatriat) - Mos ja Por. Ühe fraatria liikmed pidasid ennast veresugulasteks, nad olid omavahel ,,õed" ja ,,vennad" ning nende vahel olid abielud keelatud. 20
annaabi.ee 
