laulu ja traditsioonilise muusika alal. Ta on osalenud György Ligeti ja Marco Stroppa suvekursustel ning IRCAMi elektronmuusika kursustel Pariisis (2001). Aastast 2000 on Helena Tulve Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kompositsiooniõppejõud. Helena Tulve teoseid on esitatud paljudes Euroopa maades, USAs ja Kanadas ning mitmetel festivalidel nagu BIG Torino (2000, "Öö"), Vancouver New Music, Les Boréales (Caen, 2002), MaerzMusik (Berliin, 2003, "à travers"), Klangspuren (Schwaz, 2003, "à travers"), Icebreaker (Seattle, 2004, "Saar"), Europamusicale (Saksamaa, 2004, "lumineux / opaque") jt. Tulve muusika teeb eriliseks ja sisendusjõuliseks analüütilise täpsuse ja intuitiivsete kõlakujutluse õnnelik ühendus tema loomingus. Enamasti viitab tema teoste atmosfäär metafüüsilisele olemiskogemusele, mis peegeldub ka teoste pealkirjades ja kirjandusest pärit poeetilistes kommentaarides. Tulve loomingus on ülekaalus hoolikalt viimistletud
• 2004. aasta loominguliste saavutuste eest pälvis Tulve Eesti Muusikanõukogu muusikapreemia ja Eesti Vabariigi Kultuuripreemia. • 2005. aasta jaanuaris kuulutas Eesti Raadio Helena Tulve Aasta Muusikuks. • Tema teoseid on esitatud paljudes Euroopa riikides, USA-s ja Kanadas ning mitmetel festivalidel nagu NYYD Festival (Tallinn), BIG Torino, Varssavi Sügis, Vancouver New Music, Music of Friends (Moskva), Les Boréales (Caen), MaerzMusik (Berliin), Klangspuren (Tirool), Matrix Herbstfestival (Leipzig), Icebreaker (Seattle), Europamusicale, jt.
See on ka Tulve muusika tuum. Uuele eesti muusikale tunnuslikku rütmienergiat ei kohta Tulve teostes sugugi. Selle asemel süveneb ta üksikheli nüanssidesse ning kulgeb vähima kärsituseta ühest kõlasündmusest teise. Tema teoseid on esitatud paljudes Euroopa riikides, USA-s ja Kanadas ning mitmetel festivalidel nagu NYYD Festival (Tallinn), BIG Torino, Varssavi Sügis, Vancouver New Music, Music of Friends (Moskva), Les Boréales (Caen), MaerzMusik (Berliin), Klangspuren (Tirool), Matrix Herbstfestival (Leipzig), Icebreaker (Seattle), Europamusicale, jt. Helena Tulve on ise ,,Sula" kohta öelnud: "Sula all tähistan sulamise protsessi mõtete, materjali, kõlavärvi või helide transformatsiooni ühest olekust teise. Teose idee üheks käivitajaks oli küllaltki ajakajaline idee kliima soojenemisest, kujutlus hiiglasliku jäämäe sulamisest. Sellest, kuidas ta algul külma, kirka ja sädelevana, isegi õhulise ja ebareaalsena
"Action. Passion. Illusion"; 2002: Tsellokontsert), Wien Modern (1997, 1998), Huddersfieldi nüüdismuusika festival (1998: "Passion", Reekviem; 2001: "Transmission"), Musica Nova Helsingis (1998: Sümfoonia nr. 3, "Arhitektoonika VI", "Crystallisatio", "Lighthouse"), Varssavi Sügis (2001: Symbiosis), Les Boréales Prantsusmaal (2002: "Arhitektoonika VI", "Passion"), MaerzMusik Berliinis (2003: "Arhitektoonika VI"), Klangspuren (2003: "Aditus", "Oxymoron", "Magma"), Icebreaker II Seattle'is (2004: "Fata Morgana"), Europamusicale (2004: "Arhitektoonika VI", "Oxymoron"), WDR Musikfest 2009 Saksamaal (2009: ,,Spiel"), Rahvusvaheline VSA Festiva Washingtonis (2010: ,,Magma"), Stansi Muusikafestival Sveitsis (2010: ,,Triglosson trishagion"), Miskolci Rahvusvaheline Ooperifestival (2010: ,,Wallenberg") aga ka Strasbourgi, Salzburgi, Gstaadi, Celtenhami, Oxfordi festivalidel. 31
püüab ta luua talle ainuomast kõlamaailma. Aastast 2000 on Helena Tulve Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kompositsiooniõppejõud. Ta ei komponeeri palju, ent enamus tema teostest on leidnud väga sooja vastuvõtu. Helena Tulve teoseid on esitatud paljudes Euroopa maades, USAs ja Kanadas ning mitmetel festivalidel nagu BIG Torino (2000, "Öö"), Vancouver New Music, Les Boréales (Caen, 2002), MaerzMusik (Berliin, 2003, "à travers"), Klangspuren (Schwaz, 2003, "à travers"), Icebreaker (Seattle, 2004, "Saar"), Europamusicale (Saksamaa, 2004, "lumineux / opaque") jt. 2006. aasta märtsis toimunud festivalil "Eesti muusika päevad" oli Helena Tulve peahelilooja, festivali raames toimus ka helilooja rahvusvaheline meistrikursus. 3. Looming Tulve varasemas loomingus domineerib meloodiline materjal, hilisemas on suur rõhk kammermuusikal. Tema heliloomingus leiab tihti prantsuse spektraalmuusikat,
Illusion"; 2002: Tsellokontsert), Wien Modern (1997, 1998), Huddersfieldi nüüdismuusika festival (1998: "Passion", 3 Reekviem; 2001: "Transmission"), Musica Nova Helsingis (1998: Sümfoonia nr. 3, "Arhitektoonika VI", "Crystallisatio", "Lighthouse"), Varssavi Sügis (2001: Symbiosis), Les Boréales Prantsusmaal (2002: "Arhitektoonika VI", "Passion"), MaerzMusik Berliinis (2003: "Arhitektoonika VI"), Klangspuren (2003: "Aditus", "Oxymoron", "Magma"), Icebreaker II Seattle'is (2004: "Fata Morgana"), Europamusicale (2004: "Arhitektoonika VI", "Oxymoron"), aga ka Strasbourgi, Salzburgi, Gstaadi, Celtenhami, Oxfordi festivalidel. 2001.aastal esietendus Saksamaal Dortmundi ooperiteatris Tüüri ooper ,,Wallenberg". See oli esimene kord eesti muusikaloos, mil ooperitellimus tuli välismaalt ja ooper esietendus väljaspoolt Eestit. Ooperi libreto autor on Lutz Hübner