Kivivillad Kivivilla tootmisel kasutatavateks kiviliikideks on nt gabro, anortosiit ja dolomiit. Üle 95% kivivilla toormaterjalist on kivi ning ülejäänud materjalideks on kivistunud vaik ja õli. Kivivilla toodetakse pehmest ehk basaltkivimist, mis tootmisprotsessis sulatatuna kukub kiiresti pöörlevatele ketastele ning sealt lenduvad pritsmed moodustavad kiud. Tootmisprotsessi iseärasusest tulenevalt on kivivilla kiud lühemad ning jämedamad ja klaasvillakiud pikemad, peenemad ja elastsemad. Mõlemaid hoiab koos sama sideaine. Ka kivivilla heliisolatsiooni- ja summutus- ning niiskusomadused on väga head ning kivivilla soojusjuhtivusteguri väärtused on vahemikus 0,037 - 0,050 W/mK seega mõne kivivilla soojatakistuse omadused pisut madalamad kui seda on klaasvillal. Kivivilltooted ei põle ning neid võib kasutada kõigis hoonetes ilma piiranguteta.
ketrusmasinale, kus moodustuvad kiud. Lisatakse väike kogus sideainet ja mineraalõli, kiud kogutakse dekanterisse lintkonveierile. Villa tootmisstruktuuri ja tihedust reguleeritakse, kuni see läheb tahkestamiskambrisse. Need omadused jäävad pärast sideaine tahkestumist. Seejärel lõigatakse tahkestunud vill tükkideks ja pakitakse või suunatakse muudesse seadmetesse täiendavaks töötlemiseks. Tootmisprotsessi iseärasusest tulenevalt on kivivilla kiud lühemad ning jämedamad ja klaasvillakiud pikemad, peenemad ja elastsemad. Mõlemaid hoiab koos sama sideaine. RÄBUVILLA saadakse metalltööstuse räbust ja Eestis peaaegu ei kasutata. Mineraalvilla põhiomadus, mis erineb ta teistest soojustus ja isoleerimismaterjalidest on selle mittepõlevus koos kõrge soojus- ja heliisolatsiooni omadustega. Kusjuures mineraalvilla soojusisolatsiooni materjalid omavad head püsivust temperatuures deformatsioonist, keemilist ja
klaasijoad. Gaasileegis kuumutades venitatakse klaasijoad veelgi pikemaks ning peenemaks, juuspeente klaaskiude koos hoidmiseks lisatakse sideainet. Nii klaas- kui kivivillakiudusid hoiab koos sama sideaine (formal-dehüüdvaigud), mis püsib tempe-ratuurini 200 kraadi ning temperatuuril 250 kraadi võib juba lenduda. Kui sideainet pole, ei seisa vill koos: ta pudeneb laiali või vajub kokku. Villa kiud ise aga sulavad kõrgematel temperatuuridel: klaasvillakiud 680 kraadi juures. 7 Kivivill on mitmekülgseim ja enim kasutatav soojusisoleermaterjal. Kivivill on oma tulekindlusomadustelt ainulaadseks isolatsiooniks, mida võib kasutada ka nõudlikes konstruktsioonides, milles on vajalik mittepõlevus ja pikk tulepüsivusaeg. Tänu
Tavaline ehituslik mineraalvill võib kaotada oma soojaisolatsiooni omadused juba 200 kraadi juures, mitte seetõttu, et kiud hakkaksid sulama vaid kuna sideaine, mis kiudusid koos hoiab ei talu nii suurt kuumust. Kui 8 sideainet ei ole, siis ei seisa vill enam koos. See pudeneb laiali ning ei kanna enam isolatsiooni võimet. Villa kiud peavad vastu kõrget temperatuuri: kivivilla kiud kuni 1100 kraadi ning klaasvillakiud kuni 680 kraadi. Palju on tulekahjusid, kus on kasutatud valet isolatsiooni materjali. Seega peab teadma, milline vill teatud tarindisse sobib. 1.8 Kivivill Kivivilla tooraineks on looduslik kivim. Selleks võib olla näiteks basalt, koks, räbusti jne. Kivivilla orgaaniline sideaine hakkab aurustuma juba 200-250 oC juures, kiud ise alles 1100 kraadi juures. Kivivilla mahumass on ca 30-100 kg/m3 ning soojaerijuhtivus 0,037-0,041 W/m. oC. Eestis tuntud kivivilla tootja on AS Paroc.
annaabi.ee 
