parandamine, tihti ka maksumuse alandamine. Orgaaniliseks täiteaineks on puidujahu, tselluloos, paber, puuvillriie. Anorgaanilistest täiteainetest kasutatakse asbesti, grafiiti, klaaskiudu, klaasriiet, vilku, kvartsi ja teisi materjale. Rullmaterjali kujul kootud või lausmaterjalist sisseviidavad täitained võimaldavad saada suure tugevusega kihilisi plastmasse- plastikuid. Kasutades puuvillriiet saadakse tekstoliit, klaasriiet- klaastekstoliit, paberit- getanaks, asbestriiet- asbesttekstoliit, ühekihilist vineeri (spooni)- puitplast. Täitematerjalide erirühmaks on sarrustava toimega klaaskiud (kas üksikiudude, köie või mati näol), mille kasutamisel detailide tugevus on võrreldav terase tugevusega. Plastifikaatorid Lisandite kasutamine põhineb nende füüsikalistel ja keemilistel omadustel. Nende kasutamisele peavad eelnema katsetused. Igal lisandil on üldjuhul üks põhitoime, mille järgi
3. Plastifikaatorid on lisandid, mis muudavad polümeerse materjali voolavamaks, kergendavad töötlemist. 4. Stabilisaatorid on ained, mis pidurdavad polümeeri vananemist. 5. Pigment annab tootele värvi. Plastide liigitamine Polümeeri tüübi või täitematerjali järgi: · Klaasplastid (täitematerjaliks orienteeritud või orienteerimata klaaskiud, klaasriie, klaasvattmatid jne, mis on immutatud polümeeridega) - klaastekstoliit, klaasplasttorud, laasplastplaadid, pehmed rullmaterjalid · Puitplastid, mille täitematerjaliks on nii puti-elementaarvineer, kui ka puitkiud, puitlaast või ka lihtsalt saepuru. Siia kuuluvad ka sellised tooted nagu auklikud puidu kiudu või saepuru sisaldavad kõlaisolatsiooniplaadid ja dekoratiivvineerid. · Paberplastid (mitmesugused akustilised- ja viimistlusplaadid) · Tekstiiltäiteainega plastid (tekstoliidist plaadid)
Polüviüülkloriid on termoplastne polümeer, mis saadakse kloroeteeni polümeerides ja sel on head elektrilised omadused ning see peaaegu ei põle. Kasutatakse isolatsioonina juhtmetes, kaablikestadeks, kilena kleeplindi, plastikaadi jms. Valmistamiseks. Vaigud: fenoolformaldehüüdvaigud on heade dielektriliste omadustega, taluvad kuni 200 C temperatuuri ja kasutatakse peamiselt sideainena fenoolplastide valmistamisel, millest tuntumad on getina, tekstoliit ja klaastekstoliit. Need on halvasti põlvead konstruktsiooni- ja isoleermaterjalid. Epoksüvaigud on sünteetilised polümeerid, mis sisaldavad epoksürühma ja kõvendit lisades saadakse termoreaktiivsed epoksüplastid, mida kasutatakse isolaatoritena. Vilk on üks levinum anorgaaniline dielektrik, mida leidub kristallidena. Neid lõhestatakse üksteisega paralleelseteks plaadikesteks. Elektrotehnikas kasutatakse enamasti muskoviiti ja flogopiiti
polüamiidkiled E 120 Tekstoliit, getinaks, eposüretaanvaigud B 130 Orgaaniliste sidematerjalidega mikaniidid,klaastekstoliit F 155 Mikaniidid ja klaaskiudmaterjalid koos kuumuskindlate sideainetega H 180 Räniorgaanilised lakid ja nendega liimitud mikaniidid ja klaaskuidmaterjalid
temp tõustes ja väh-s, om parandat lisandite lisamisega. Koostis ja valm polümeer + täiteaine + plastifikaator + stabilisaator + pigment. Puudused suur voolavus, suur temp pais koef, madal kuumakindlus, põlev, väike kõvadus, toksilisus, vananevus. Muud om soojaisol om on head gaas ja vahtplastidel. Soojamahtuvus. Temp pais koef. Löögikindlus. Optilised om. Vananevus sood UV kiired ja niiskus. Veeaurupüsivus on suur. Liigitus kasutusala järgi: Klaasplastid (klaastekstoliit jne.), Puitplastid (puitkiud, puitlaast jne plaadid), Paberplastid (akustil ja viimistlusplaadid), Tekstiiltäitega plastid (tekstoliit), Mull ja gaas plastid (poroloon), Põrandakattematerjal (linoleum, PVC), Seinakattematerjal (pestav tapeet), Kile (polüetüleen), Konstruktsioonimaterjal (puit- klaasplastplaadid), Isolatsioonimaterjal (kiled). Kasutamine ehituses Niiskustõkked (kiled, PVC kiled), Soojaisolatsioon (mullplastid), Välisseina ja
Elastomeeridest kasutatakse kummi ja kõvakummi (eboniidi) valmistamiseks looduslikku (isopreen)kautsukit, butadieenkautsukit, kloropreenkautsukit ja silikoonkautsukit. Viimane on tunduvalt kuumakindlam ja vastupidavam ultraviolettkiirgusele, kuna süsinikahela asemel on siloksaanahel: | | | Si O Si O Si O | | | 3.2.3 Plastid, immutusmaterjalid, kompaundid ja lakid Plastidest kasutatakse näiteks kihilisi plastikud nagu tekstoliit ja klaastekstoliit. Tekstoliit saadakse fonoolformaldehüüdvaiguga immutatud puuvillase riide kihtide kuumpressimise teel. Klaastekstoliit koosneb klaasriidest (klaaskiust valmistatud riie) ja epoksüüdvaigust või räniorgaanilisest lakist. Ta on väga kuumakindel ja hõõrdetugevus ületab terase tugevuse. Immutusmaterjale kasutatakse poorsete dielektrikute (näiteks paber) immutamiseks, et parandada nende elektriisolatsiooniomadusi. Immutusmaterjalidena kasutatakse: - kondensaatoriõli; - vaseliin;
Läbilöögipinge, kV/mm 1...2 Iseloomustus: Kõrge mehaanilise tugevuse, jäikuse ning parema löögisitkusega 17 materjal kui PP leiab kasutust CFP peaasjalikult samuti elektroonikatööstuses kus nõutud kõrged elektroisolatsiooniomadused. Klaastekstoliit Nimetus Kirjeldus Värv erinevad Tihedus 1,8...1,85 Lubatud töötemperatuur õhus, °C 150...180 Survetugevus, MPa 500
Üks võimalus on tasapinnalised (laminaarsed) kihilised komposiidid. Seal asetatakse kohakuti kihid, millel on suurim tugevus erinevas suunas (joon 13-8). Sellisteks kihtideks võivad olla puidust, paberist või mingist muust kiudainest kihid. Näiteks vineer. Kihid ühendatakse liimi või mingi polümeerse sideaine abil. Näited: - getinaks saadakse fenool-formaldehüüdvaiguga immutatud paberikihtide kuumpressimisel; - tekstoliit on sama, ainult paberi asemel on puuvillane riie; - klaastekstoliit saadakse epoksüüdvaiguga immutatud klaasriide kuumpressimise teel. Kõiki neid kasutatakse trükiskeemide alusmaterjalina, tekstoliiti ka näiteks hammasrataste valmistamiseks. Klaastekstoliidil on väga suur (suurem kui terasel) hõõrdetugevus. Teine võimalus on nn sandwich-tüüpi paneelid. Need koosnevad kahest tugevast materjalist lehest, millede vahel asub mingi väikese tiheduse ja tugevusega materjali kiht. Väliskihid on tavaliselt õhukesed metall-lehed või kiududega tugevdatud
Üks võimalus on tasapinnalised (laminaarsed) kihilised komposiidid. Seal asetatakse kohakuti kihid, millel on suurim tugevus erinevas suunas (joon 13-8). Sellisteks kihtideks võivad olla puidust, paberist või mingist muust kiudainest kihid. Näiteks vineer. Kihid ühendatakse liimi või mingi polümeerse sideaine abil. Näited: - getinaks saadakse fenool-formaldehüüdvaiguga immutatud paberikihtide kuumpressimisel; - tekstoliit on sama, ainult paberi asemel on puuvillane riie; - klaastekstoliit saadakse epoksüüdvaiguga immutatud klaasriide kuumpressimise teel. Kõiki neid kasutatakse trükiskeemide alusmaterjalina, tekstoliiti ka näiteks hammasrataste valmistamiseks. Klaastekstoliidil on väga suur (suurem kui terasel) hõõrdetugevus. Teine võimalus on nn sandwich-tüüpi paneelid. Need koosnevad kahest tugevast materjalist lehest, millede vahel asub mingi väikese tiheduse ja tugevusega materjali kiht. Väliskihid on tavaliselt õhukesed metall-lehed või kiududega tugevdatud
Üks võimalus on tasapinnalised (laminaarsed) kihilised komposiidid. Seal asetatakse kohakuti kihid, millel on suurim tugevus erinevas suunas (joon 10-12). Sellisteks kihtideks võivad olla puidust, paberist või mingist muust kiudainest kihid. Näiteks vineer. Kihid ühendatakse liimi või mingi polümeerse sideaine abil. Näited: - getinaks saadakse fenool-formaldehüüdvaiguga immutatud paberikihtide kuumpressimisel; - tekstoliit on sama, ainult paberi asemel on puuvillane riie; - klaastekstoliit saadakse epoksüüdvaiguga immutatud klaasriide kuumpressimise teel. Kõiki neid kasutatakse trükiskeemide alusmaterjalina, tekstoliiti ka näiteks hammasrataste valmistamiseks. Klaastekstoliidil on väga suur (suurem kui terasel) hõõrdetugevus. Teine võimalus on nn sandwich-tüüpi paneelid. Need koosnevad kahest tugevast materjalist lehest, millede vahel asub mingi väikese tiheduse ja tugevusega materjali kiht
Üks võimalus on tasapinnalised (laminaarsed) kihilised komposiidid. Seal asetatakse kohakuti kihid, millel on suurim tugevus erinevas suunas (joon 13-8). Sellisteks kihtideks võivad olla puidust, paberist või mingist muust kiudainest kihid. Näiteks vineer. Kihid ühendatakse liimi või mingi polümeerse sideaine abil. Näited: - getinaks saadakse fenool-formaldehüüdvaiguga immutatud paberikihtide kuumpressimisel; - tekstoliit on sama, ainult paberi asemel on puuvillane riie; - klaastekstoliit saadakse epoksüüdvaiguga immutatud klaasriide kuumpressimise teel. Kõiki neid kasutatakse trükiskeemide alusmaterjalina, tekstoliiti ka näiteks hammasrataste valmistamiseks. Klaastekstoliidil on väga suur (suurem kui terasel) hõõrdetugevus. Teine võimalus on nn sandwich-tüüpi paneelid. Need koosnevad kahest tugevast materjalist lehest, millede vahel asub mingi väikese tiheduse ja tugevusega materjali kiht. Väliskihid on
materjalid on tihti samaaegselt ka konstruktsiooni- E 120 Tekstoliit, getinaks, epoksü- ja polüuretaanvaigud materjalid, siis peab tähelepanu pöörama ka mater- B 130 Orgaaniliste sidematerjalidega jalide mehaanilistele omadustele: surve-, tõmbe- ja mikaniidid, klaastekstoliit paindetugevusele, kõvadusele, elastsusele jne. F 155 Mikaniidid ja klaaskiudmater- Isoleermaterjali kasutamise võimalus laias jalid koos kuumuskindlate temperatuurivahemikus on tehnikas väga tähtis. sideainetega Pikaajalisel soojenemisel halvenevad dielektriku H 180 Räniorgaanilised lakid ja nen- omadused mitmesuguste protsesside tõttu
annaabi.ee 
