7)Kilekotid(poekotid) ei ole küll loodussõbralikud, kuid kui neid Kasuta hiljem prügikotina siis sellisel juhul ei pea ostma spetsiaalseid prügikotte. 8) Kasuta kilekotte erineval moel ja kaua. Ära osta vahepeal uut. http://www.allgreenbags.com/blog/vaata-nippe-kuidas-kile-ja-paberkotti-taaskasutada/ 9)kui Sa armastad klaasis küünlaid, aga tahaksid olla veidi säästlikum, siis kasuta täidisküünlaid e.votiivküünlaid. Nii tekib küünalde põletamisest vähem kasutut klaastaarat ning samas on selline tegevusviis kindlasti ka rahakoti suhtes sõbralikum. http://www.kodutuli.ee/blog/92-kuunal-ja-taaskasutus 10)Kui sul on riideid mida sa enam ei kanna, siis ära viska neid ära, vaid tee neist midagi uut ja põnevat või anna neid kasutada kellegile teisele. http://www.saartehaal.ee/2007/04/18/ametikoolis-lasti-vanad-riided-uuele-ringile/ 5. Too välja 5 suurimat keskkonnaprobleemi seoses turismiga ja lisa soovitusi, kuidas neid probleeme vähendada.
ning katta sellega põrandaid. • See on tulekindel ja veekindel. • Linoleum ei tuhmu, pigmendid on põimitud struktuuriga. • See on antistaatiline, tõrjub mustust, tolmu ja teisi väikesi osakesi, seetõttu sobib kasutamiseks eriti inimestele kellel on astma või allergia. • Linoleumil on pikk säilivusaeg. Klaasplaadid • Valmistatakse klaaspudelitest, mis on ümber töödeldud klaasplaatideks. • Taastuv ressurss , kuna klaastaarat tekib aina juurde. • Ei ima vedeliku ja ei lähe hallitama. • Lihtne hooldada ja ei jää plekke. • Klaasil on saadaval ammendamatul hulgal värve ja mustreid. • Erinevalt keraamilistest plaatidest, klaas peegeldab valgust, mis lisab valgust ruumile. Kumm • Kummimatid on valmistatud ümbertöödeldud rehvidest. • Sellel on mõnus kõndida. • See on veekindel. • Libisemiskindel • Lihtne paigaldada • Samuti on ka sel väga palju erinevaid
3.4. Elektriseadmete ülevaatamisel veenduda, et neil oleks toitejuhe vigastamata. 3.5. Ettenägematute takistuste korral pöörduda kohe otsese ülemuse poole, tema äraolekul tööandja või tema esindaja poole. 4. TÖÖ AJAL 4.1. Töötades elektriseadmetega tuleb täita nende kasutamise juhendit. 4.2. Mitte töötada seametega, mille käsitsemist Teile ei ole õpetatud. 4.3. Nõud asetada kandikule ainult ühes kõrguses. 4.4. Klaastaarat avada ainult selleks ettenähtud vahenditega (avaja, korgitser). Vajadusel kasutada rätikut (gaseeritud jookide avamisel). 4.5. Töö ajal ei tohi süüa, seda peab tegema ettenähtud vaheaegadel, ettenähtud kohas, pestud kätega (raha on üks nakkushaiguste kandjaid). 4.6. Töökohale kõrvalisi isikuid lubada ei tohi. 4.7. Töötajal tuleb keskenduda ainult oma tööle, kõrvaliste asjadega tegelemine on keelatud. 4.8
Töötajatele oleks vaja jookide valmistamiseks personaalselt selgeks teha masina õige ja ohutu kasutamine. Tuleks viia läbi ka blenderi kasutamiskoolitus, et säiliks nii masina eluiga kui ka töötaja enda ohutus. Klaastaarat sorteeritakse kenasti. Rippuvad joogiklaasid on väga õrnad ja kipuvad kergelt purunema. Töötajatele tuleks teha selgeks klaasi Klaastaara ja rippuvad joogiklaasid rahulik käsitlemine. See on väga ohtlik, kui pea kohal puruneb klaas. Teine võimalus on tekitada ainult
majanduslikult ning keskkonnale kasulik. Enamasti on teisestoorme töötlemine loodustoormetöötlemisest odavam, nt metallide nagu alumiinium ja vask on energia sääst umbes 90%. Materjalide uuesti kasutust jagatakse kaheks: taaskasutus ja korduskasutus. Korduskasutuse puhul kasutatakse materjali või esemeid samaks otstarbeks uuesti, taaskasutuse puhul töödeltakse ümber. Taaskasutuse näideteks metalli kogumine, üles sulatamine ning uuesti kasutamine. Korduvkasutatakse näiteks klaastaarat. Eestis taaskasutati aastatel 2006-2010 keskmiselt 33% tekkinud jäätmetest, reaalsuses taaskasutati kindlasti rohkem, sest andmetest jäävad välja jäätmed, mida taaskasutavad ettevõtjad ja eraisikus, kes ei ole jäätmearuandluse kohustuslased. Biolagunevatest jäätmetest loomsed jäätmed, puidujäätmed ja ning reoveesetted, taaskasutatakse ligi 80% Kokkuvõte Maailmal on veel palju arenguruumi jäätmete alal, kuigi võib öelda, et areng on olnud
1000 elaniku kohta korrus- ja ridaelamutega linnaosades ja üks punkt keskmisel kandekaugusel mitte kaugemal kui 300 m eramutega linnaosades. Lisaks avalikele punktidele on linnas korteriühistute pakendikogumiskonteinerid, mille arvu kohta täpne ülevaade puudub. 12 4. JÄÄTMETE KOGUMISPUNKTID Pakendite avalikke kogumispunkte on Tartu linnas kokku 31.07.2009 seisuga 44. Klaastaarat on võimalik viia ka taara kokkuostupunktidesse (43). Samuti on võimalik tellida pakendijäätmete üleandmiseks AS Ragn-Sells'ilt või OÜ Tootjavastutusorganisatsioonilt ,,rohelise koti" teenus. Korraldatud jäätmeveoga on hõlmatud vanapaberi ja papi kogumine ja vedu majades, kus on üle 10 korteri ja ettevõtetes, kus vanapaberit tekib üle 25 kg nädalas. Korraldatud
annaabi.ee 
