· Vanametallikogumisega tegelevad ettevõtted võtavad vastu ka elektroonikajäätmeid ning vanu sõidukirehve Pakendijäätmed Puhtad metall-, klaas- ja plastpakendid, joogikartongid. Pakendid jagunevad: Pandimärgiga pakendid spetsiaalse märgistusega pakendid, tuleb toimetada kaupluses asuvasse taarakokkuostu või automaati. Pandimärgita pakendid tuleb toimetada vastavasse konteinerisse (vastavalt segapakendi või klaaspakendi konteinerisse) · 110 kg klaastaarast saab valmistada üle 200 uue klaaspakendi Ohtlikud jäätmed · ...on jäätmed, mis võivad kahjustada inimese tervist ja vara või ümbritsevat keskkonda · Nende hulka kuuluvad näiteks: kodukeemia, ravimid, mürgid, säästupirnid, patareid ja akud, õli- ja värvisegud jms. · Tuleb toimetada ohtlike jäätmete kogumispunkti ning kindlasti ei tohi visata olmejäätmete konteinerisse! Biojäätmed
Prügimajandus Ma elan maal, kortermajas. Meil on siin oma aiamaa, meil lähi ringkonnas on 3 prügikasti ja 1 jäätmejaam. Prügiga meil siin väga probleemi pole. Me kodus sorteerime prügi. Enamasti on meil biolagunev, plastpakend, klaaspakend, metallpakend, joogikartong ja vahel harva ka ohtlike jäätmeid. Me sorteerime biolagunevad asjad me viime komposti aiamaale. Plastpakend, metallpakend, joogikartong lähevad pakendikonteinerisse. Klaaspakendi me viime taaravastuvõttu, aga klaaspudelid või klaaspurgid mida seal vastu ei võeta paneme me klaaskonteinerisse. Ohtlikud jäätmed me viime jäätmejaama, mis on meie kodukohal kõigse lähemal. Sinna me viime näiteks: jääkõlid ja õlifiltrid, õlised pühkmematerjale, värvi-, liimi-, laki- ja lahustijäätmed jaepakendis, kemikaalide ja pestitsiidide jäätmed, rehvid. Vanad patareid ja akud me viime poodi, poodides on tavaliselt
taaskasutamine eriri populaarseks saanud kuna palju raamatud, õpikud, töövihikud, kastid ja paljud muud paberit/pappi sisaldavad asjad tehaksse taaskasutatud paberist ja pappist Segapakend Segapakendi konteinerisse sobivad: piimapakend, mahlapakend, kile, säilitamise karbid, plast noad/kahvlid/lusikad Puit on kõige ohutum pakendiliik , kuna teda saab alati taaskasutada ja mida saab hõlpsasti küteks kasutada. Klaaspakend Klaaspakendi konteinerisse sobivad: Click to edit Master text styles Klaaspurgid, siirupipudelid, Second level pandimärgita klaasist pudelid jms. Third level Fourth level Klaas on nii ümbertöödeldav kui ka
puhtad paberpakendid SEGAPAKENDI KONTEINERISSE SOBIVAD: Plastpakend: Jogurti- ja võitopsid, õli-, ketšupi- ja majoneesipudelid Kosmeetika- ja hooldustoodete pakendid Plastnõud ja karbid jm. puhtad plastpakendid Metallpakend: toidu- ja joogipakendi metallkaaned ja -korgid Konservkarbid ja -purgid Joogikartong jm kihilisest papist pakend: Kartongist piima- ja mahlapakendid Papptaldrikud ja joogitopsid Kartongist kondiitritoodete karbid jm. puhtad kartongpakendid KLAASPAKENDI KONTEINERISSE SOBIVAD: Värvitust ja värvilisest klaasist alkoholipudelid, klaaspurgid, siirupipudelid jm. puhtad klaaspakendid Kui eraldi klaaspakendi konteinerit pole, läheb klaaspakend segapakendi konteinerisse. Pakendikonteinerisse ei sobi: 1. Toidu- ja muud biojäätmed 2. Vanad riided ja jalanõud 3. Aknaklaas, keraamilised ja klaasnõud ning lambipirnid 4. Tühjendamata ja määrdunud pakendid Kokkuvõte Pakendite sorteerimine polegi raske, aga eks see seisab iga
Klaastaara Hästi ümbertöödeldav kui ka taaskasutatav Klaas onainuke materjal, mida saab ümber töödelda lõpmata arv kordi, ja omadused taaskasutamisel ei halvene Korduskasutuspakendina peab klaastaara vastu 4050 tsüklit Klaastaara eest saab raha Klaasi taaskasutamise võimalustest Eestis Üks esimesi materjale, mida on eraldi kogutud ja taaskasutatud Taaskasutussektor kasvab keskeltläbi 10% aastas Klaaspakendi ja klaasijäätmete kogumine ning selle kordus ja taaskasutus on Eestis laialt levinud Taaskasutusse Ragn Sells
edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil. Kogumine ja vedu on jäätmekäitluse kalleim osa, umbes 60-80% kuludest. Kogumisviis sõltub sellest, mis kogutavate jäätmetega edasi tehakse. Eestis kehtib jäätmete liigiti kogumise nõue. See näeb ette, et jäätmed kogutakse võimalusel juba tekke hetkel eraldi. Nähakse ette, et kogutakse eraldi paper ja papp, segapakendid, klaaspakendi ning olmejäätmed. Igal ühistul või majapidamisel on kohustus sõlmida jäätmevedajaga jäätmekäitlusleping. Tavaliselt kogutakse olmejäätmed majapidamistes toaprügikastidesse. Edasi viiakse prügisahtidesse või paikadesse, kust prügiveofirma nad ära viib. Prügi kogutakse prügikonteineritesse või prügikastidesse. Kontenerid või prügikastid peavad olema liigiti eri märgistatud eri värvi või tekstiga. Prügikonteiner peab paiknema lihtsasti ligipääsetavas
segapakendikuhjadest. Järgnevalt toodud tulemused on esitatud massiprotsentides. Uuringus selgus, et Tartus on segapakendiproovides kõige suurem osakaal klaaspakendil, mis Karlova linnaosa proovides ulatus isegi 70%. Klaaspakendijäätmete tunduvalt väiksem osakaal oli Annelinna piirkonnas (45%) (joonis 3.4.). Viimane on põhjustatud ilmselt asjaolust, et segapakendijäätmete kogumiskonteineri vahetus läheduses asus ka klaaspakendi kogumiskonteiner. Kesklinnas oli samuti kõige suurem osakaal klaaspakendil (89,39%), viimase põhjenduseks toodi eelkõige kogumiskonteineri tüüp (1500 l metallkonteiner), mille ringikujuline avaus raskendab suuremate pakendijäätmete sisestamist. Plastpakendi osakaal segapakendijäätmetes oli tunduvalt kõrgem eelkõige Annelinna piirkonnas. 2.3 Biolagunevad jäätmed Biolagunevate toidujäätmete iseloom on teistest jäätmetest veidi erinev (üldjuhul
annaabi.ee 
