Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"klaasitaoline" - 9 õppematerjali

Rändrahvaste kunst
1
doc

Rändrahvaste kunst

saj. e. Kr ­ 3. saj. p. Kr Doni ja Doonau vahelisel alal, kõnelesid Iraani keeli, keskuseks Grimm. Kurgaan on Sküüdi valitseja hauaküngas ja nende kaudu saame kunstiteavet (pisikesed lihtsustatud loomafiguurid metallisulamist, relvad, ehted jne.). Stiili, kuidas need loomad välja nägid nimetatakse loomastiiliks ning see on iseloomulik ka teistele rändrahvastele. Tarbekunstis kasutati filigraantehnikat (väärismetallist traat on joodetud mingile alusele peeneks mustriks), emailimist (klaasitaoline värviline mass, millega kaunistati ehteid) ning kärgsulatust (traat joodetakse kontuuriks ja täidetakse emailiga). Keldid rääkisid indoeuroopa keeli, elasid Kesk- ja Lääne-Euroopa metsavööndis ning esimesteks sajanditeks p. Kr sai neist suurim rändrahvas. Aastal 390 e. Kr. rüüstasid nad Rooma linna. Tänapäeval räägivad keldi keeli Iirlased ja Sotlased. Kultuuri kohta saab teavet haudadest. Nende

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
42 allalaadimist
Rahvaste rändamine
2
docx

Rahvaste rändamine

Poosid olid ebaloomulikud, sageli ei saanud aru, mis looma üldse kujutati. Loomade kehad väänlesid, põimusid ning läksid üle ornamendiks. Loomadel metsik, vihane ilme. Materjalideks kuld ja pronks. Tegu oli väikeste figuuridega, mida kasutati rõivaste, relvade ja hoburakmete ehtimiseks. Filigraantehnika ­ kulla ja hõbeda kasutusviis, mille puhul väärismetallist traat joodetakse metallalusele, millele on puistatud metallipuru. Traadist ja metallipurust sai punuda ehteid. Email ­ klaasitaoline värviline mass Kõrgsulatus- metallplaadile joodetakse kuldtraati või kuldliiste, mis moodustavad kujutise kontuuri. Kujutis täidetakse emailiga. Keldid (ballaadid, gallialased) ­ 1.at. eKr kuni meie aja arvamise esimesti sajanditeni. Elukohaks Kesk- ja Lääne-Euroopa. Sõdalastest ülemkiht ja pealikud. Paelornament ­ katkematu väänlev joon, millesse põimuvad loomade ja inimeste skemaatilised kujutised.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
20 allalaadimist
Keemia - Estrid-amiidid ja polümeerid
2
doc

Keemia - Estrid, amiidid ja polümeerid

Sünteetilised polümeerid: · Teflon - teflonist valmistatakse keemiaaparatuuri, isolatsiooni, praepanni kattekiht, tihendid. (Teflonil on suurepärane kuumuse- ja ilmastikukindlus, töötemperatuur -200...260 kraadi. Ühend ei põle, on erakordselt sitke, kulumiskindel). · Polüpropeen - kasutatakse voolikute, paelade, karpide ning seadmedetailide valmistamisel. (Tugev ning kõrge pehmenemistemperatuuriga). · Polüstürool e. polüstüreen - klaasitaoline, kõva ja rabe ning lahustub orgaanilistes ainetes. Kasutusalad: valatud tarbeesemed (kammid, karbid, mänguasjad), soojusisolatsioonimaterjalid (vahtpolümeer). · Polüeteen (madaltihe) - läbipaistev või tuhm, veega ei märgu, pehme, painduv, vastupidav hapetele ning alustele. Sellest valmistatakse isolatsioonimaterjale, plastkotte ning kilesid. 3) Polümeeride jaotus omaduste järgi, mõlemast näide. Liitumispolümeer - polümeer, mis on saadud liitumispolümerisatsiooni teel

Keemia → Keemia
28 allalaadimist
Keskkonnageoloogia
6
docx

Keskkonnageoloogia

Vesi alandab kivimite sulamistemperatuuri ja põhjustab magma tekke, mis liigub ülesse ja väljub maapinnal vulkaanidest. Magma keemiline kostis, temp ja lahustunud gaaside sisaldus määravad tema viskoosusse ja see omakorda voolavuse. Sõltuvalt magma algkoostisest ja jahtumise kiirusest saavad tekkida erineva struktuuri ja koostisega kivimid. Aeglasel jahtumisel moodustuvad kristallid. Kiirel jahtumisel ei jõua korrapärased struktuurid tekkida ja moodustub amorfne klaasitaoline aine. Ränidioksiidi sisalduse järgi jagatakse magmat ja magmakivimeid ­ happelised, keskmisteks, aluselisteks ja ultraaluselisteks. Kaks viimast väga vedelad, ka vähe gaasilist materjali. Laamad liiguvad kuna temperatuuri muutused põhjustavad kivimimasside tõusu ja vajumist. Vahevöös litosfääri all. Vaba ruumi laamade vahel pole.. Nii lahknemise kui sukeldumisega kaasneb vulkaaniline aktiivsus. Enamik vulkaane seotud laamade liikumisega, mõningad palju sügavamate maa siseste

Loodus → Keskkonnageoloogia
12 allalaadimist
11-klassi arvestus
9
doc

11. klassi arvestus

erinevate monomeeride polümerisatsiooni teel. Polüestrid ­ polümeersed ained, mida harilikult saadakse dikarboksüülhapetest ja mitmehüdroksüülsetest alkoholidest polükondensatsiooni teel. N: lavsaan(dakron,terüleen), etaandiooli polüester. Polüamiidid-on polümeerid, mille põhiahelas kordub amiidrühm (-CO-NH-) Nailonkiud ei ole tervislikud, kuumuskindlad , kuid on püsivad leeliste ja tugevasti lahjendatud hapete suhtes. Polüsturool- O: klaasitaoline, kõva, rabe, lah. orgaanilistes ainetes. K: valatud tarbeesemed, soojusisolatsioon Teflon: O: erakordselt püsiv, temperatuuri kindel. K:keemiaaparatuur, isolatsioon, praepanni kattekiht. Pleksiklaas- O: läbipaistev, ilmastikukindel K:klaasiasendaja ,lennukiklaasid, prilliklaasid, majapidamisesemed. Aromaatsed ühendid ehk areenid On orgaanilised ühendid mille molekulis on aromaatne ring. Benseen (C6H6) ­ koosneb 6 süsiniku ja 6 vesiniku aatomist

Keemia → Keemia
494 allalaadimist
MITTEMETALLID
16
doc

MITTEMETALLID

ning moodustub kaks rida soolasid. Fosforishappe soolasid nimetatakse ortofosforhape H3PO4. P4O10+6H2O=4H3PO4 Ortofosforhape on värvuseta kristalne aine, mis lahustub hästi vees. H3PO4 ei ole mürgine. Ta on keskmise tugevusega hape, mis moodustab 3 rida sooli: lihtsooli--ortofosfaate (Na3PO4, Ca3(PO4)2), mida tavaliselt nimetatakse fosfaatideks; vesinikfosfaate (Na2HPO4, CaHPO4) ja divesinikfosfaate (NaH2PO4, Ca(H2PO4)2). Ortofosforhappe kuumutamisel (260*C) tekib klaasitaoline, vees hästi lahustuv aine--difosforhape (pürofosforhape) H4P2O7: 2H3PO4=H4P2O7+H2O Difosforhape võib moodustuda ka P4O10st: P4O10+4H2O=2H4P2O7 Difosforhappe soolasid nimetatakse difosfaatideks (pürofosfaatideks) Ortofosforhappe kuumutamisel (300*C) tekib klaasitaoline metafosforhape (HPO3)n. Metafosforhape kujutab endast polümeeri, mis tekib ortofosforhappe molekulidest vee eemaldumisel: nH3PO4=(HPO3)n+nH2O Metafosforhappe keetmisel vees moodustub ortofosforhape.

Keemia → Keemia
154 allalaadimist
Kunstiajalugu-varakristlik ajastu
52
pdf

Kunstiajalugu: varakristlik ajastu

loomakujutisi.  Loomade kehad väänlevad ja põimuvad.  Enmasti on leitud metallist (pronks, kuld) esemeid, mida kasutati rõivaste, relvade või hoburakmete ehtimiseks.  Kujutati metsloomi, kuid mitte reaalselt; poosid on ebaloomulikud, aga jõulised  Loomadel on metsik, vihane ilme.  Kärgsulatus-sulatatud kuldtraat või kuld liist moodustab kujutise kontuurid. Kujutis töidetakse emailiga (klaasitaoline värviline metall) Sfinksidega kaunistatud sküüdi käevõru. Kullatud pronks. 4. saj. e.Kr Sküüdi rituaalne nõu. Kullatud hõbe. 4.saj. e.Kr Frangi (?)

Kultuur-Kunst → Kunsti ajalugu
14 allalaadimist
Juhid-dielektrikud-pooljuhid
28
docx

Juhid, dielektrikud, pooljuhid

· nafta utmisel saadavaid isoleerõlisid · sünteetilisi vedeldielektrikuid ­ sovoole · räniorgaanilisi vedelikke. Enamkasutatavad naftaõlid jagunevad kolme rühma: · trafoõli (kõrgepingetrafodes, võimsuslülitites); · kaabliõli; · kondensaatorõli. 4.7 Loodulikud dielektrikud Looduslikest vaikudest käsutatakse elektrotehnikas sagedamini kampolit, sellakit, bituumenit, vahataolisi aineid ja kautsukit. · Kampol - klaasitaoline habras kollakaspruun aine (meenutab merevaiku). Saadakse okaspuu vaigu termilisel töötlemisel. Termoplastne- lahustub tärpentiinis, bensiinis, atsetoonis jm. Kasutatakse kaablite paberisolatsiooni immutusõlide paksendajana, lakkides sikatiivainena (kuivamisprotsessi kiirendajana), joote räbusti koostises (kaitseb vase oksüdeerumist). · Sellak - va lmistatakse troopiliste lakipuude mahlast. Tööstuses käsutatav

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
64 allalaadimist
Materjaliteadus
37
docx

Materjaliteadus

Selline polükritalne materjal võib olla anisotroopne. 3) Amorfsetes materjalides puudub osakeste paiknemise kaugem korrapära, esineb ainult lähikorrapära. Sisuliselt on amorfsed ained allajahtutatud vedelikud, nad ei ole jõudnud kristalluseeruda. Joonisel 2-20 on esitatud kvartsi kristalli ja kvartsklaasi struktuur (amorfne). Amorfseid materjale saab valmistada kiirel jahutamisel (klaasi tootmine). Amorfsete materjalide hulgas eristatakse nn klaasitaolisi materjale. Neil on tahke (klaasitaoline) oleku ja vedela (voolava) oleku vahel nn viskoelastne olek. Siia kuuluvad paljud polümeerid. Metallid ­ kristalsed; keraamilised materjalid ­ suurem osa kristalsed; polümeerid ­ suurem osa amorfsed. 2. Punktdefektid ja joon defektid kristallides. Jaotatakse omadefektideks ja lisanddefektideks. 3.2.1 Oma-punktdefektid 1) Vakantsid e tühjad võresõlmed (joon 3-1). Tekivad kristallide kasvamisel ja temperatuuridel, kus aatomid on küllalt liikuvad. Nad on nn tasakaalulised

Materjaliteadus → Materjaliteaduse üldalused
107 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun