3. Plast mis koosneb teradest Score: 2,7/2,7 11. Amorfsetele termoplastidele on iseloomulik: Student Response 1. korrapärane struktuur ja halb läbipaistvus (kuni 7% valgust läbib) 2. ebakorrapärane struktuur ja väga hea läbipaistvus ( kuni 93% valgust läbib) Score: 2,7/2,7 12. Kas amorfse plastilehe elastsusmoodul muutub kuumutamisel üle klaasistumistemperatuuri Tg? Student Response A. Ei, elastsusmoodul väheneb oluliselt plastilehe kuumutamisel üle sulamistemperatuuri. B. Jah, elastsusmoodul suureneb plastilehe kuumutamisel üle klaasistumistemperatuuri. C. Jah, elastsusmoodul väheneb oluliselt plastilehe kuumutamisel üle klaasistumistemperatuuri. D. Ei, elastsusmoodul ei muutu plastilehe kuumutamisel üle klaasistumistemperatuuri.
3. Plast mis koosneb teradest Score: 2,7/2,7 11. Amorfsetele termoplastidele on iseloomulik: Student Response 1. ebakorrapärane struktuur ja väga hea läbipaistvus (kuni 93% valgust läbib) 2. korrapärane struktuur ja halb läbipaistvus (kuni 7% valgust läbib) Score: 2,7/2,7 12. Kas amorfse plastilehe elastsusmoodul muutub kuumutamisel üle klaasistumistemperatuuri Tg? Student Response A. Ei, elastsusmoodul ei muutu plastilehe kuumutamisel üle klaasistumistemperatuuri. Student Response B. Jah, elastsusmoodul suureneb plastilehe kuumutamisel üle klaasistumistemperatuuri. C. Jah, elastsusmoodul väheneb oluliselt plastilehe kuumutamisel üle klaasistumistemperatuuri. D. Ei, elastsusmoodul väheneb oluliselt plastilehe kuumutamisel üle
mm2. Leidke survepinged klotsis, mille järgi saaks hakata otsima sobivat malmi? Student Response Answer: 212 Units: N/mm2 Score: 3/3 11. Kuidas muutub kristalliinsete termoplastide elastusmoodul kuumutamisel üle sulamistemperatuuri? Student Response Feedback A. Elastsusmoodul suureneb B. Elastsusmoodul ei muutu. C. Elastsusmoodul väheneb. Score: 3/3 12. Kas amorfse plastilehe elastsusmoodul muutub kuumutamisel üle klaasistumistemperatuuri Tg? Student Response Feedback A. Ei, elastsusmoodul väheneb oluliselt plastilehe kuumutamisel üle sulamistemperatuuri. B. Jah, elastsusmoodul väheneb oluliselt plastilehe kuumutamisel üle klaasistumistemperatuuri. C. Jah, elastsusmoodul suureneb plastilehe kuumutamisel üle klaasistumistemperatuuri. D. Ei, elastsusmoodul ei muutu plastilehe kuumutamisel üle klaasistumistemperatuuri. Score: 3/3
Kuidas muutub kristalliinsete termoplastide elastusmoodul kuumutamisel üle sulamistemperatuuri? Student ResponseFeedback A. Elastsusmoodul suureneb B. Elastsusmoodul väheneb. C. Elastsusmoodul ei muutu. Score:3/3 12. Kas amorfse plastilehe elastsusmoodul muutub kuumutamisel üle klaasistumistemperatuuri Tg? Student ResponseFeedback A. Jah, elastsusmoodul suureneb plastilehe kuumutamisel üle klaasistumistemperatuuri. B. Ei, elastsusmoodul väheneb oluliselt plastilehe kuumutamisel üle sulamistemperatuuri. C. Ei, elastsusmoodul ei muutu plastilehe kuumutamisel üle
2. ei, polümeerid ei ole perfektselt kristallilised vaid sisaldavad ka amorfset osa 100% Score: 10/10 6. Kristallisatsiooniaste mõjutab polümeeride füüsikalisi omadusi järgmiselt Student Response Value Correct Answer Feedback 1. pehmenemistemperatuur alaneb0% 2. suureneb tihedus ja väheneb läbipaistvus 100% 3. väheneb tihedus ja suureneb läbipaistvus 0% Score: 10/10 7. Amorfse struktuuriga termoplasti jahtumisel alla klaasistumistemperatuuri Tg muutub ta: Student Response Value Correct Answer Feedback 1. kummilaadseks aineks 0% 2. klaasilaadseks aineks 100% 3. vedeliku laadseks aineks 0% Score: 10/10 8. Elastomeer on Student Response Value Correct Answer Feedback 1. silikoonkumm 100% 2. epovaik 0% 3. polüpropüleen 0% Score: 10/10 9. Mida kujutavad polümeeride termomehaanilised kõverad? Student Response Value Correct Answer Feedback 1
Tähtsaim vaigu omadus on tardumisvõime säilivus pärast armatuuri immutamist. Termoreaktiivsete maatriksvaikude üldiseloomustus Termoreaktiivsed maatriksvaigud on madala molekulmassiga, funktsionaalrühmi sisaldavad oligomeerid, madala (kuni keskmise) viskoossusega, mis vajavad kõvenemiseks katalüsaatorit ja/või kõvendit või kõrgendatud temperatuuri. Sageli on mehhaaniliste omaduste maksimaliseerimiseks vajalik järelkõvendamine, eriti siis, kui kõvenemine toimub allpool klaasistumistemperatuuri. Tulemuseks on ristseotud, välistingimustele ja lahustitele vastupidav, kõrgete mehhaaniliste omadustega jäik maatriksvaik. Siinkohal on jutt summaarsest protsessist, millel on tegelikult palju vaheastmeid. Viimaseid uuritakse soojusefektide alusel TTT diagrammide alusel (Time Temperature Transformation). Tuntumad maatriksvaigud: *Epoksüvaigud *Fenoolformaldehüüdvaigud *Polüestervaigud *Polümiidvaigud Epoksüvaigud
amorfset osa 6. Mis on amorfsus? Student Response Value Correct Answer 1. polümeeriahelate korrapärane asetus ruumis 0% 2. kristallisatsioonil tekkiv paljustruktuurilisus 0% 3. polümeeriahelate juhuslik asetus ruumis 100% 7. Amorfse struktuuriga termoplasti jahtumisel alla klaasistumistemperatuuri Tg muutub ta: Student Response Value Correct Answer 1. vedeliku laadseks aineks 0% 2. kummilaadseks aineks 0% 3. klaasilaadseks aineks 100% 8. Reaktoplast ehk termoset on Student Response Value Correct Answer 1
Score: 2,7/2,7 9. Kas kristalliinsed plastid on läbipaistvad? Score: 2,7/2,7 10. Mida tähendab amorfne plast? Score: 2,7/2,7 11. Amorfsetele termoplastidele on iseloomulik: Score: 2,7/2,7 12. Kas amorfse plastilehe elastsusmoodul muutub kuumutamisel klaasistumistemperatuuri Tg? Score: 2,7/2,7 13. Kas kristalliinsete termoplastide tööpiirkond lõppeb sulamiste Score: 2,7/2,7 14. Kas Archimedese kaalumise meetodil on võimalik määrata ve polümeeride tihedust? Score: 2,7/2,7 15. Millised asjaolud mõjutavad tiheduse mõõtetulemust Archime Score: 2,7/2,7 16.
1. Termoreaktiivsete maatriksvaikude üldomadused · madal molekulmass · funktsionaalrühmi sisaldavad oligomeerid · madala (kuni keskmise) viskoossusega, mis vajavad kõvnemiseks katalüsaatorit ja/ või kõvendit või kõrgendatud temperatuuri. · Sageli on mehaaniliste omaduste maksimaliseerimiseks vajalik järelkõvendmine, eriti siis, kui kõvenemine toimub allpool klaasistumistemperatuuri Tg. · Tulemuseks on ristseotud, välistingimustele ja lahustitele vastupidav, kõrgete mehaaniliste omadustega jäik maatriksvaik. Võrdlus termoplastidega. Tabel 5.osa lk 16. 2. Epoksüvaigu saamise klassikaline reatsioon: reak. võrrand 5.osa lk 2 (esimene). 3. Epoksüvaikude omadused: · Suur kõvadus ja tugevus · Hea adhesioon enamiku materjalidega · Vee ja kuumakindlus
rakendused). Klaasid on ühtlased amorfsed tahked materjalid, mis tavaliselt tekivad sobiva viskoossusega sulanud materjali väga kiirel jahtumisel, nii et ei jää aega korrapärase kristallvõre moodustumiseks. [2] Praktikas tähistab termin "klaas" eelkõige silikaatklaase materjale kus ränidioksiidi SiO2 "supermolekuli" modifitseerivad mitmesugused lisandid (nt. Na ja Ca ioonid). Tehnoloogiliselt oluline on, et taolised lisandid alandavad oluliselt sulamistemperatuuri (täpsemalt klaasistumistemperatuuri amorfsel kvartsil on see 1200 °C, aknaklaasil 550 °C). Anorgaanilised klaasid võivad moodustuda ka teiste oksiidide baasil: boraatklaasid (B2O3) ja fosfaatklaasid (P2O5). Kalkogeenklaasid on moodustunud kalkogeenidest (S, Se, Te), mille keemiliselt seotud lineaarseid ahelaid võivad omavahel liita IV ja V rühma elemendid (Si, Ge, Sn, As, Sb). Klaase võivad moodustada ka erinevad fluoriidid. [1]
Sulamistemperatuur ja klaasistumistemperatuur määratakse nagu klaasidel ruumala muutuse alusel sõltuvana temperatuurist. Osaliselt kristalselt polümeeril esinevad mõlemad temperatuurid. Tavaliselt on klaasistumistemperatuur võrdeline ligikaiudu 2/3 sulamistemperatuurist. Mida väiksem ahelatse painduvus ja mida rohkem on ristsidemeid, seda kõrgem on klaasistumistemperatuur. Mida suurem molekulmass, seda kõrgemad mõlemad temperatuurid. Allpool klaasistumistemperatuuri on polümeerid veidi elastsed, ülalpool sulamistemperatuuri aga vedelad. Sulamis- ja klaasistumistemperatuuride vahel on nad viskoelastses (kummivoolavas) olekus. Viskoelastses materjalis toimub pinge rakendamise algul elastne deformatsioon, seejärel hakkab toimuma viskoelastne deformatsioon ja voolamine. Pinge kadumisel kaob kohe elastne deformatsioon ja aeglaselt viskoelastne deformatsioon. Voolamise tulemusena tekkinud plastne deformatsioon säilib. 14
muutuse alusel sõltuvana temperatuurist. Joonisel 8-13 on toodud täielikult amorfse (A), osaliselt kristalse (B) ja täielikult kristalse (C) polümeeri sõltuvused. Osaliselt kristalsel polümeeril esinevad mõlemad temperatuurid. Tavaliselt Tg 2/3 Tm, kus T on Kelvinites. Mida väiksem on ahelate painduvus ja mida rohkem on ristsidemeid, seda kõrgem on Tg. Mida suurem on molekulmass, seda kõrgemad on mõlemad temperatuurid. Allpool klaasistumistemperatuuri on polümeerid veidi elastsed, ülalpool sulamistemperatuuri aga viskoossed (vedelad). Sulamis- ja klaasistumistemperatuuride vahel on nad aga omapärases olekus, mis on elastse ja viskoosse oleku vahepealne ning mida nimetatakse viskoelastseks (kummivoolavaks) olekuks. Deformatsiooni sõltuvus ajast nendes kolmes olekus on esitatud joonisel 8-14. Joonise a osas on pinge sõltuvus ajast, b, c ja d osas aga deformatsiooni sõltuvus ajast vastavalt elastses, viskoelastses ja viskoosses materjalis
muutuse alusel sõltuvana temperatuurist. Joonisel 8-13 on toodud täielikult amorfse (A), osaliselt kristalse (B) ja täielikult kristalse (C) polümeeri sõltuvused. Osaliselt kristalsel polümeeril esinevad mõlemad temperatuurid. Tavaliselt Tg 2/3 Tm, kus T on Kelvinites. Mida väiksem on ahelate painduvus ja mida rohkem on ristsidemeid, seda kõrgem on Tg. Mida suurem on molekulmass, seda kõrgemad on mõlemad temperatuurid. Allpool klaasistumistemperatuuri on polümeerid veidi elastsed, ülalpool sulamistemperatuuri aga viskoossed (vedelad). Sulamis- ja klaasistumistemperatuuride vahel on nad aga omapärases olekus, mis on elastse ja viskoosse oleku vahepealne ning mida nimetatakse viskoelastseks (kummivoolavaks) olekuks. Deformatsiooni sõltuvus ajast nendes kolmes olekus on esitatud joonisel 8-14. Joonise a osas on pinge sõltuvus ajast, b, c ja d osas aga deformatsiooni sõltuvus ajast vastavalt elastses, viskoelastses ja viskoosses materjalis
Joonisel 9-13 on toodud täielikult amorfse (A), osaliselt kristalse (B) ja täielikult kristalse (C) polümeeri sõltuvused. Osaliselt kristalsel polümeeril esinevad mõlemad temperatuurid. Tavaliselt , kus T on Kelvinites. Mida väiksem on ahelate painduvus ja mida rohkem on ristsidemeid, seda kõrgem on . Mida suurem on molekulmass, seda kõrgemad on mõlemad temperatuurid. Mõnede polümeeride klaasistumis- ja sulamistemperatuurid on järgmised: Allpool klaasistumistemperatuuri on polümeerid veidi elastsed, ülalpool sulamistemperatuuri aga viskoossed (vedelad). Sulamis- ja klaasistumistemperatuuride vahel on nad aga omapärases olekus, mis on elastse ja viskoosse oleku vahepealne ning mida nimetatakse viskoelastseks (kummi-voolavaks) olekuks. Deformatsiooni sõltuvus ajast nendes kolmes olekus on esitatud joonisel 9-14. Joonise a osas on pinge sõltuvus ajast, b, c ja d osas aga deformatsiooni sõltuvus ajast vastavalt elastses, viskoelastses ja
nagu klaasidelgi ruumala muutuse alusel sõltuvana temperatuurist. Joonisel 8-13 on toodud täielikult amorfse (A), osaliselt kristalse (B) ja täielikult kristalse (C) polümeeri sõltuvused. Osaliselt kristalsel polümeeril esinevad mõlemad temperatuurid. Tavaliselt Tg 2/3 Tm, kus T on Kelvinites. Mida väiksem on ahelate painduvus ja mida rohkem on ristsidemeid, seda kõrgem on Tg. Mida suurem on molekulmass, seda kõrgemad on mõlemad temperatuurid. Allpool klaasistumistemperatuuri on polümeerid veidi elastsed, ülalpool sulamistemperatuuri aga viskoossed (vedelad). Sulamis- ja klaasistumistemperatuuride vahel on nad aga omapärases olekus, mis on elastse ja viskoosse oleku vahepealne ning mida nimetatakse viskoelastseks (kummivoolavaks) olekuks. Deformatsiooni sõltuvus ajast nendes kolmes olekus on esitatud joonisel 8-14. Joonise a osas on pinge sõltuvus ajast, b, c ja d osas aga deformatsiooni sõltuvus ajast
annaabi.ee 
