Dufy oli oma loomingu põhimeeleolult Matisse'ile kõige lähedasem. Dufy armastas muusika ja rahvapidudega seotud motiive, mille kaudu sai väljendada elurõõmu ja meelelise maailma imetlust. Tema maalide värviilu on siiski õrnem, võibolla magusam ja pintslitehnika visandlikum ning närvilisem. Teoseid: ,,Neljateiskümnes juuli" (1907). GEORGES ROUAULT (1871-1958) Teda sidusid teiste foovidega üksnes välised tunnused, sest ta maalis sünge moraliseeriva sisuga pilte. Nooruses töötas ta klaasimaalijana keskaegsete kirikuakende restaureerimisel. See töö mõjutas Roualt' hilisemat loomingut, mille sisu muutus religioosseks.
pintslikäsitlus närviline. Koloriit on hoopis teine. Andre Derain kasutab kohati lausa väga intensiivseid, kontrastseid, metsikumaid värve. Joonistuslikult on Derain oskuslikum kui Matisse. Maurice de Vlaminck eeskujuks oli van Goghi looming. Ka intensiivsed toonid. ,,Jõgi". Georges Rouault ,,Kloun". Natukene erandlik kuju. Seob küll välised tunnused, ainult aiutiselt. Maalid sisulised on sünged, moraliseerivad! Saanud mõjutusi sellest, et ta töötas klaasimaalijana, keskaegsete kirikuakende restaureerimine, see mõjutas teda usuliselt. Sp. On ka usulise sisuga maale ja moraliseerivaid. Töödes võib näha klaasimaali/vitraazlikku kujutamislaadi. Koos foovidega algab Lääne.Euroopa kunstis uus suund ekspressionism (väljendus). Ekspressionismi rajajateks peetakse van Goghi ja Munki. Nemad hakaksid juba väljendust rõhutama, kuid järjekindlamalt foovid. Fovismiga samaaegselt tekib väljenduslik kunst Saksamaal
õrnem, võib-olla magusam, pintslitehnika visandlikum ja närvilisem. * Andre Derain (1880-1954) ja Maurice de Vlaminck (1876-1958) kasutasid aastail 1904- 1907 eriti intensiivseid, kohati isegi tooreid toone. Vlamincki suureks eeskujuks oli van Goghi looming. * Erandlik kuju foovide hulgas oli Georges Rouault (1871-1958). Teda sidus nendega (ja ainult ajutiselt) üksnes välised tunnused, sest ta maalis sünge moraliseeriva sisuga pilte. Nooruses töötas ta klaasimaalijana keskaegsete kirikuakende restaureerimisel. See töö mõjutas Rouault´ hilisemat loomingut, mille sisu muutus religioosseks. 7) Vali lehekülgedelt 42-43 üks Henri Matisse`i maal ja analüüsi seda: * maali nimi ,,Vestlus" * maali kirjeldus -siin maalil on kujutatud kahe inimese vestlus, kellest üks on meesterahvas ja teine naisterahvas. Nad vestlevad akna juures kus on kujutatud vaatepilt aeda. Naisterahvast on kujutatud toolil istumas. Naise rõivad on maalitud mustaks ning mees on
visandlikum ja närvilisem. ,,Lipuehteis tänav", ,,Trouville'i afisid". A. Derain (,,Matisse'i portree", ,,Westminsteri sild") ja M. de Vlamink (,,Deraini portree") kasutasid eriti intensiivseid, kohati isegi tooreid toone. Vlaminki suureks eeskujuks oli van Goghi looming. G. Rouault erandlik kuju foovide hulgas, sest ta maalis sünge moraliseeriva sisuga pilte. ,,Salongis" arusaamatud juhmardid vahivad näitusel pilti. Nooruses töötas ta klaasimaalijana kirikuakende restaureerimisel. Roualuti hilisema loomingu sisu oli religioosne. Rouault oli vitraazimeister, matkis oma maalides vitraaze mustad ribad kinnitavad värvilaike. ,,Kristus eeslinnades." Kubism Kubism on üks 20nenda sajandi alguse moodsa kunsti stiilidest. Kubismi rajajateks peetakse P. Picassot ja G. Braquet, kes küll kumbki ainult selle stiili juurde pidama ei jäänud. Picasso pöördus hiljem sürrealismi ja realismi poole, Braque sai sõjas haavata ning jättis kunstiga
annaabi.ee 
