Sageli peeti neid ohutisteks kurjade vaimude vastu ja loeti sillaks inimeste maailma ning vaimude ja jumalate maailma vahel. Eriti hoolikalt kaitsti amulettidega lapsi. Neoliitikumiaegsed (kiviaja-) ehted valmistati looduslikest materjalidest jõe- ja merekarpidest, kütitud loomade luudest ja hammastest, erinevast kivimist, pärlitest, savikuulikestest ning taimeseemnetest. Vanad egiptlased olid esimesed, kes õppisid valmistama klaasist esemeid. Kõige varasemad andmed klaashelmetest ulatuvad 3. aastatuhandesse e.m.a. Egiptuse vaaraod olid nõus paljustki loobuma, et saada peotäis tavalisi klaashelmeid, kuna pidasid materjali läbipaistvust jumalaanniks. Isegi vaarao võimu pühendust sümboliseeriva Päikese kaelakee valmistamisel on kasutatud lisaks kullale ka klaashelmeid . Ehted polnud lihtsalt rõivastuse osaks, pelgalt kaunistuseks, vaid ka heaolu ja rikkuse sümboliks. Kõrvarõngad- ohutised ehtisid nii naisi kui mehi. Mehed kandsid kõrvarõngaid ainult kuni
on leitud ka ainult kehaosasid. 13) Naabermaades kujunesid riigid omaks võetus ristiusk oli sissejuhatus Eesti keskajale, korraldati ristisõdasid ja sõjaretkesid. 14) See oli tihedalt asustatud, Eesti territooriumil võis elada umbes 150 000 inimest 15) Jõuga kääbastest leiti mitmeid surnutele kaasa pandud panuseid, peamiselt ehteid. Leitud on palju oimu- ja kõrvarõngaid, ning klaashelmetest koosnevaid kaelakeesid, ning ka ripatseid ja sõlgi. Haudadest leitud tekstiilifragmendid osutavad, et surnud maeti kinnastatud kätega. Tööriistadest on leitud vaid kirves ja sirp, relvad puudusid sootuks.
ehteid ka ise. Enamjaolt olid ise valmistatud ehte hõbedast, kuid oli kasutusel ka teisi kauneid materiaale. Ehteid kantsid nii mehed ja naised, see oli tavapärane. Rooma rauaajal tulid Eestisse esmakortselt kasutusele nii sõrmused kui ka sõled. Peamiselt kantsid mehed just hõbedast sõlgi ning muude kaunistustega mehed end nii aktiivselt ei ehtinud. Naiste eheteks olid peamiselt erinevad ja mitmekülksed keed, mida tavaliselt valmistati klaashelmetest. Nende külge riputati veel erinevaid ripatseid. Naised kantsid veel mitmesuguseid käevõrusid, sõrmuseid, rinna nõelu ja sõlgi. Selle aja sõled olid nagu haaknõelad mille oli suur ja dekoratiivne kaar. Kõige uhkemad olid just erinevast materiaalist hobuseraua kujulised sõled. Käsi kaunistati võrudega ja sõrmustega. Oli võga palju erinevaid sorte sõrmuseid: spiraal sõrmuseid, kinniseid sõrmuseid jne.
Datleid kasutati ka magusainena. Oli tuntud ka õlu (vähemalt 17 erinevat sorti). Kuivaperioodil kasvatati ka kaunvilju: herned, põldoad ja läätsed. Liha tavainimene väga ei saanud, toidulaud oli kesine. Rikkamad/tähtsamad inimesed said ka igasugu eksootilisi asju süüa. Mehed kandsid skentisid (riie ümber puusade, nagu seelik). Linane riie. Ülikud ja vaaraod kandsid kaelas keesid, mida võib nimetada kraedeks. Valmistati kullast, vääriskividest ja klaashelmetest. Klaashelmed olid väga väärtuslikud. Jõukad mehed kandsid peas ka parukat (tehti ehtsatest juustest, lõngast, taimekiududest ja kaunistati klaashelmestega, kalliskividega, kuldsete lintidega). Pea võis ka katta riidest peakattega, et pead päikese eest kaitsta (mehed ja naised). Meeste parukad olid tumedad, naiste parukad võisid olla ka kollased ja helesinised. Naisi kaeti ka läbipaistva kangaga, mis oli tihedalt ümber keha mähitud. Jalas kanti sandaale
annaabi.ee 
