Kuresoo, Valgeraba, Öördi ja Kikepera soo ning Halliste puisniit. Kevadiste üleujutuste ajal võib Soomaal veetase tõusta üle viie meetri. Looduse ja asendi omapärast tingitud regulaarset suurvett kutsuvad kohalikud inimesed viiendaks aastaajaks. Madalalapõhjalise ja suhteliselt madalate kallastega Võrtsjärves (pindala 270 km²) elutseb 36 liiki kalu, sealhulgas haug, koha, latikas. Angerja looduslikku populatsiooni on järves igal aastal püütud tillukeste klaasangerjate vettelaskmisega täiendada, tänu millele on Võrtsjärv kuulus ka kui Euroopa suurim looduslik angerjakasvandus. AJALUGU 13. sajandil asusid praeguse Viljandimaa territooriumil muistsed maakonnad Sakala ja Nurmekund. Siin oli muinaseesti tuntuima vanema ja sõjapealiku Lembitu kants, Lõhavere linnus, mis on vaieldamatult eestlaste ajaloo üks tähtsamaid mälestisi ja muistse vabadusvõitluse sümboleid. Viljandimaa on olnud Poola, Leedu, Saksa, Rootsi ja Vene võimu all ning maakonda
· MERITINT saak aastas 200 t. Arvukus kõigub tsükliliselt, koelmudnPärnu jões. Varasem oluline koelmuala Pärnu laht on tähtsuse minetanud · MERISIIG saak 27 t. Hetkel on arvestatav vaid Ruhnu saare ümbruse populatsioon · HAUG 2004.a. 48 t, arvestatav Väinameres, mujal rannikumeres on sigimistingimused halvenenud.. Koeb magedas vees, mille soolsus ei ületa 1,5 %o. · ANGERJAS 2004.a. 16 t. Euroopa rannikule jõudvate klaasangerjate hulk on katastroofiliselt vähenenud kannatab nii meres kui sisevetes tugeva püügisurve all. · VIMB saak oli varem kuni 200 t, nüüd veidi üle 50 t. Püügipiirkond Pärnu laht. Daugava jõe koelmutele juurdepääs takistati HEJ tammide rajamisega. · SÄINAS saak paarkümmend tonni. Arvukas Saaremaal Nasval kudenud säinapopulatsioon on praeguseka ajaks hääbunud.
m3 basseini, igas basseinis võiks pidada umbes 50 tuhat angerjamaimu. Kuid uue süsteemi käivitamine pole probleemideta ja seepärast on praegu kala kasvanduses vähem. Vee temperatuuri hoitakse 25 kraadi juures. Puurits söödab angerjat alul tursamarjaga, hiljem lisatakse ka graanulsööta ja minnakse lõpuks täielikult üle Dana Feedsi angerjasöödale. Puuritsa kalakasvandusest Võrtsjärve lastavad ettekasvatatud angerjad peaksid aitama kiiresti täita vahepealsest vähesest klaasangerjate impordist tekkiva tühiku Võrtsjärve kalasaagis. Ühtlasi on siis Eesti väikejärvede majandajatel ja tiigiomanikel võimalik saada suurt angerja asustusmaterjali. Angerjakasvanduse rajamiseks kulus 2,5 miljonit krooni isiklikku ja vanematelt ning sõpradelt laenatud raha. Võrtsjärve kalurite raha eest osteti 2000. aastal 1,2 miljonit klaasangerjat. Inglise firma UK Glasseel tõi kalakastid lennukiga otse Ülenurme lennuväljale. Sel aastal olid maksid maimud 5000 krooni kilo
NELJAPOISENE MERILUTS 17. ISLANDI LIMUSK 18. MAKRELL 19. MERIKUKK 20. KIVINOLGUS MAGEVEE KALAD 1. KOHA võib kasvada 1 m pikkuseks 2. AHVEN tavaline. Marjaterad paiknevad lintidena. 3. KIISK 4. SÄRG 5. LATIKAS 6. NURG 7. HAUG 8. VIIDIKAS 9. SÄINAS SIIRDE- JA POOLSIIRDEKALAD 1. ANGERJAS on Läänemere ja üldse kogu maailma kõige omapärasema eluviisiga siirdekala. Angerja elu magevees algab 6-8 cm pikkuste läbipaistvate nn klaasangerjate siirdumisega merest jõgedesse. Klaasangerjad tungivad vastu voolu piki jõgesid üles. Sellel perioodil nende nahk pigmenteerub ja nad muutuvad läbipaistmatusteks. Kasvavad aeglaselt. Pärast mageveelist eluperioodi(isastel 4-7 a.;emastel 6-9 a.) rändavad uuesti mere. Selle tagasirände ajal nende silmad suurenevad, rinnauimed pikenevad, selg mi soli rohkeas värvub mustaks või pruuniks, senini kollakad küljed ja kõht muutuvad hõbedasteks
Selle 23 aastat aega võtva rände ajal teevad angerjavastsed läbi moonde, muutudes vahepeal läbipaistva pajulehe kujuliseks Leptocephalus'eks b. ja seejärel täiskasvanud angerja sarnaseks, kuid läbipaistvaks klaas angerjaks. Klaasangerjad jõuavad Euroopasse ning tõusevad eeskätt Hispaania, Portugali, Prantsusmaa, Inglismaa jõgedesse, kust neid püütakse ja viiakse teistesse maadesse edasi kasvatamiseks. Et klaasangerjate täpset vanust ei teata, arvestatakse angerja majanduses kalade vanust alates klaasangerja staadiumis magevette (kasvandusse) asustamisest. Intensiivne angerjakasvatus on Eestis tasuv vaid retsirkulatsioonisüsteemis, kus saab hoida püsivalt umbes 25 ºC temperatuuri. Vee pH peab olema 7,0 või veidi alla selle, kõrgema pH taseme puhul tekib kaladel ammoniaagimürgituse oht. Eesti põhjavee pH on 7,5, mis pärast aereerimist tõuseb
annaabi.ee 
