Tiina Meeri Tallinn 2009 KUNSTIHOONEST KUNSTITEMPLIST 1934. aastal nimetati esmakordselt ,,Eesti Arhitektide Almanak'is" Tallinna Kunstihoone autoritena Anton Soansi ja Edgar Kuusikut. Hoones domineerib klassitsistlik ruumikontseptsioon. Kunstihoone on peaaegu täiesti sümmeetriline ning peasaalis jääb silma kaunis klaaslagi. Vaadet Vabaduse Väljakule võimaldab aga väljakupoolse saali võimas klaasaken. Saale on võimalik vaheseintega eraldada, vastavalt vajadusele. Peafassaad on kaunistatud J. Raudsepa temaatiliste skulptuuridega (1937). Omal ajal oli Kunstihoone selge geomeetrilise fassaadiga Tallinna linnapildis avangardistlik ehitis moodsa kunsti sümbol. Leonhard Lapin on öelnud: ,,Kunstihoone aknal säravat päiksepeegeldust nähes tunnen, et Päike tõuseb Kunstihoonest Kunstitemplist. Päike loojub sinna, et taas sealt tõusta".
kuumutavad õhku ahjukambris ja küpsetisi küpsetatakse ühel tasapinnal korraga. Pizzaahju ahjuruum on madalam kui praeahjul. Nii on soojendatavat ruumi vähem ja ahi on efektiivsem kui praeahi. Praeahjus on suur ahjuruum vajalik suurte toodete küpsetamiseks. Ahjude materjaliks on roostevaba teras. Ahju põhjal on soojust ühtlustav ja koguv kiviplaat. Küpsetuspannid või küpsetised pannakse otse plaadile. Ahjude luugid on väikesed, et soojus asjatult ei kaoks. Luugis on harilikult klaasaken. Temperatuuri valik toimub sarnaselt praeahjuga. Auru eemaldamiseks on aurueemaldusklapp. Iga moodulahju reguleeritakse eraldi, ja see töötab teistest sõltumata MIKROLAINEAHI Mikrolaineahi sobib · toidu sulatamiseks, · kuumutamiseks ja · küpsetamiseks. Ahjude tavaline kasutusala on külmutatud toodete ja kuumade suupistete sulatamine ja kuumutamine. Mikrolaineahi on efektiivne ka väikest toiduportsjonite küpsetamisel
segeli ka ette antud teemal. Fresko maalitakse märjale krohvile spetsiaalsete värvidega. Üks vanimaid tehnikaid. Sekko maalitakse kuivale krohvile, tähtis hea krunt. Sgrafiito sein krohvitakse kahe või kolme kihiliselt, iga kiht eri värvi. Viimasesse kihti süvendatakse teos nii, et alumine värviline kiht paistma tuleb. Mosaiik spetsiaalsesse mördi kihti surutakse keraamika, klaasi, merevaigu, kivi jne. Tükikestest teos. Vitraaz kunstiliselt kujundatud klaasaken. Graafika väljendusvahendiks on joon. Graafikat võib jagada vabagraafikaks ja rakendus graafikaks. Vabagraafikas on kunstnik vaba nii tehnikates kui teemades. Rakendusgraafikas määrab tehnika ja teema teostamise koht. Vabagraafika tehnikad jagunevad: 1. Joonistus esineb ainult ainu eksemplarina. (pliiatsi-, söe- ja dussijoonistus) 2. Paljundusgraafika Kõrgtrükk: 1. Puulõige 2. Puugravüür 3. Linoollõige 4. Plastikaatlõige Mehaanilised tehnikad: 1. Vasegravüür 2. Kuivnõel 3
segeli ka ette antud teemal. Fresko maalitakse märjale krohvile spetsiaalsete värvidega. Üks vanimaid tehnikaid. Sekko maalitakse kuivale krohvile, tähtis hea krunt. Sgrafiito sein krohvitakse kahe või kolme kihiliselt, iga kiht eri värvi. Viimasesse kihti süvendatakse teos nii, et alumine värviline kiht paistma tuleb. Mosaiik spetsiaalsesse mördi kihti surutakse keraamika, klaasi, merevaigu, kivi jne. Tükikestest teos. Vitraaz kunstiliselt kujundatud klaasaken. II-Graafika väljendusvahendiks on joon. Graafikat võib jagada vabagraafikaks ja rakendus graafikaks. Vabagraafikas on kunstnik vaba nii tehnikates kui teemades. Rakendusgraafikas määrab tehnika ja teema teostamise koht. Vabagraafika tehnikad jagunevad: 1. Joonistus esineb ainult ainueksemplarina. 2. Estampgraafika Estampgraafika tehnikad: 1)Kõrgtrükk(valgeks jäävad kohad lõigatakse välja trükib kõrge pind): 1. Puulõige 2. Puugravppr 3. Linoollõige 4. Plastikaatlõige
kandva vedelikuga täidetud katlasse. Jälgivkera on jälgiva süsteemi peamine element, mida kasutatakse vurrikera riputuseks ja elektritoitega varustamiseks. Jälgivkera koosneb kahest poolkerast, juhtmete torudest ja laagrist, millega ta riputatakse katla ülemise kaane külge. Joonis 43 Jälgivkera sisemine pool on varustatud samasuguste elektroodidega nagu tundlik element. Voolujuhtivate rõngaste vahele on paigutatud klaasaken, mille kaudu saab kontrollida tundliku elemendi asendit. Elektromagnetilise juhtimisega vurrkompass Tekitamaks pretsessiooni, mis viib tundliku elemendi peatelje meridiaani poole on eelpool vaadeldud juhtudel tundlik element raskusjõu abil seotud Maaga. See seos tekitab momendi y – y telje suhtes, mis paneb peatelje järgima meridiaani pöörlemist. Põhimõtteliselt võiks selle momendi tekitada ka samale teljele paigutatud elektrimootori abil, mis tekitab vajaliku momendi
annaabi.ee 
