Kasutamine Jahutusvedelikes (F2). F- hambapastas. Veepuhastus protsessides (Cl2). Värvainete tootmine (Br2). Keedusoola lisand (I2). Fotograafias ( I2, Br2) Meditsiinis (I2, Br2) Plastide tulekindluse suurendamine (Br2) Ravimites (I2, Br2) Tuumakütuse puhastamine (F2). Joogi- ja basseinivee steriliseerimine (Cl2). Kasutatud allikad http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/halogeniidid_evelinviks.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Halogeenid http://www.kl.ttu.ee/atrik/ope/kky3153/loeng061.pdf http://www.annaabi.com/materjal-12411-halogeenid http://www.geenius.eu/oppematerjalid/Keemia/1012-Halogeenid http://kaidotiits.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=89:halo-alias&catid=39:chem-loeng-category&Itemid=55 http://et.wikipedia.org/wiki/Fluor http://et.wikipedia.org/wiki/Kloor http://et.wikipedia.org/wiki/Broom http://et.wikipedia.org/wiki/Jood http://et.wikipedia.org/wiki/Astaat
Vesinik Nimi Klass Kool Sisukord Elemendi avastamine Koht perioodilusustabelis Vesiniku üldiseloomustus Leidumine looduses Funktsioon inimorganismis Elemendi avastamine Vesiniku avastajaks (1766) loetakse inglise füüsik ja keemik Henry Cavendishi, kes isoleeris metallidest ja hapetest saadud "põleva õhu" (divesiniku) ning kirjeldas ja uuris seda põhjalikult. Elavhõbeda ja happe segus tekkisid väikesed gaasimullid, mille koostist ei õnnestunud tal samastada ühegi tuntud gaasiga. Kuigi ta ekslikult arvas, et vesinik on elavhõbeda (mitte happe) koostisosa, suutis ta selle omadusi hästi kirjeldada. Antoine Laurent de Lavoisier avastas vesiniku 1766 sõltumatult Cavendishist, kui ta tahtis katseliselt näidata, et keemiliste reaktsioonide käigus massi ei kao ega teki juurde. Ta soojendas vett suletud aparatuuris ja laskis aurul teises kohas kondenseeruda. Selgus, et kondendeerunud vee mass on pisut väiksem kui vee algne mass. See-eest tekki...
Joodi lahust etanoolis nimetatakse jooditinktuuriks. Jood on nõrk oksüdeerija. Reageerides lihtainetega moodustab ta jodiide. Toiduainetest on joodi peamisteks allikateks merest pärit toiduained, kalamaksaõli, puu- ja köögivili. Jood kuulub elusorganismidele vajalike keemiliste elementide hulka. Põhiliselt esineb joodi kilpnäärmes (ensüümi koostises). Kasutamine meditsiinis AgI – fotograafias keedusoola lisandiks http://www.kl.ttu.ee/atrik/ope/kky3153/loeng061.pdf http://www.kristiine.tln.edu.ee/doku/keemia/Halogeenid.pdf www.freewebs.com/evelinsa/FWThumbnails/Halogeenid.ppt
jpg http://z.about.com/d/chemistry/1/0/C/Q/chromium.jpg http://www.crjg.vil.ee/materjalid/oppematerjalid/keemia/7_ol%FCmpkonspekt.htm#Kroom http://www.staff.ttu.ee/~atrik/oppe/yki0030/redoksid.pdf http://www.terviseleht.ee/200142/42_kroom.php [6] ael.physic.ut.ee/KF.public/Oppetyy/Loeng%204_2006.doc http://www.eki.ee/dict/qs2006/index.cgi?Q=h%C3%BCgroskoopne&F=M&O=0&E=0 www.tlu.ee/keemia/Truusi%20%F5ppematerjalid%202006/ANORGAANILINE%20KEEMIA %20II-1.doc http://staff.ttu.ee/~atrik/oppe/kky3153/loeng112.pdf http://tera.chem.ut.ee/~peeter/Loeng/YK2/l8.pdf www.referat.ee/ee/doc/metallid2.doc http://www.chem.ttu.ee/yki/files/K2004/elemendid/kroomi_ryhm_ee_2.pdf http://www.chem.ttu.ee/yki/elementide_keemia/K2004 http://staff.ttu.ee/~atrik/oppe/kky3153/loeng112.pdf http://en.wikipedia.org/wiki/Chromium [3] http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/9klass/metallid_mittemetallid/9-1-8-2.htm http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/9klass/metallid_mittemetallid/9-1-4-2.htm http://www
htm Süsiniku keemilised omadused.lehekülg 3.09.11.10 3) http://protonizer.eu-youth.net/index.php? option=articles&task=viewarticle&artid=129&Itemid=3 kruusamäe.2010artikkel. 4) http://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:Kruusam %C3%A4gi/Keemilised_elemendid Süsiniku toime.09.11.10 5) http://www.obs.ee/~jaak/loengud/teine/yksteist/kakskymmend1.html#sysinik Süsiniku kasutamine tööstuses ja majanduses.09.11.10 6) http://www.kl.ttu.ee/atrik/ope/kky3153/loeng101.pdf Süsiniku üldine iseloomustus Süsinik asub elementide perioodilisuse tabelis teises perioodis, seega on tema elektronkate kahekihiline. Süsiniku aatominumber on 6, ümardatud suhteline aatomimass 12. Sellele vastavalt on tuumas on 12 nukleoni A=N+Z, millest neutronite arv , N=A-Z, 12-6=6 ja prootonite arv on samuti 6.
d? id=51287810 *http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/tehnoloogia/vajalik-nagu-arseen.d?id=27680463 *http://www.google.ee/url? sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=24&cad=rja&ved=0CIUBEBYwDTgK&url=http %3A%2F%2Fsilversaul.wikispaces.com%2Ffile%2Fview%2FMittemetallilised %2Belemendid.docx&ei=-0S- UMWgBqLC0QWRxYC4CA&usg=AFQjCNEEQ0Ckex70rNRtibOXQogvpUjfPw&sig2=Y Un51RntrU7y5b3gr1VgWw *https://docs.google.com/viewer?a=v&q=cache:EVGL- TWYmjcJ:www.kl.ttu.ee/atrik/ope/kky3153/loeng091.pdf+&hl=et&gl=ee&pid=bl&srcid=AD GEEShW_C2N3pWmOi5D5RrHzXBfKt7tInFVfrj5hnMOBmBfy0jDkJHvI1XK5bPkP5EpJ0 7vmI1gsVizMFn8iTEYwsd- HzSME0KDWJhAAw9xwJeOYyFSs5MLUuiLL6ygJbHg_VPVloUJ&sig=AHIEtbRBo28Yk Sq9ipnvvbxWT07wUUeOjQ *http://www.ekspressauto.ee/est/forum/show_posts/?thread=79560 *http://www.miksike.ee/en/gnews.html?displaynews=3272&backtoarchive=1 *http://www.hot.ee/synnitus/tervis/Bioelemendid_inimese_toidus.html *http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/kas_napoleon_murgitati_evelin
Keemistemperatuur -268,97 -246 -185,9 -153,3 -108,1 -65 Tihedus kg/m3 0,178 0,901 1,784 3,744 5,89 9,73 Valentselektronid 2 8 8 18 18 18 6 Kasutatud Kirjandus 1. www.wikipedia.org 2. http://www.kl.ttu.ee/atrik/ope/kky3153/loeng051.pdf 3. ENE 1 4. ENE 3 5. EE 5 6. EE 7 7
1. Ahmetov, N. "Anorgaaniline keemia" Valgus 1974 lk 293- 303 2. Karik, H.; Palm, U.; Past, V. "Üldine ja anorgaaniline keemia" Valgus 1981 lk 386- 391 3. Masing, V. "ENEKE 2" Valgus 1983 lk 311 4. Strugatski, M. ja Nadeinski, B. "Üldine keemia" Valgus 1969 lk 310- 313 5. Taube, P. "Vesinikust kuni...?" Valgus, Tallinn 1966 lk 151- 154 6. http://en.wikipedia.org/wiki/Manganese 7. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/mangaan.htm 8. http://www.kl.ttu.ee/atrik/ope/kky3153/loeng071.pdf 9. http://web.zone.ee/chemistry/Mn.htm 10. http://www.ti.ttu.ee/toitumisest/toitained/mikrotoitained/mangaan
2) Hergi Karik ,,Hämmastavad ained," Valgus, 1991 3) Erna Sepp ,,Joogivesi ja meie," Ilo, 2007 4) Sigmar Spauszus ,,Retk anorgaanilise keemia maailma," Valgus, 1971 5) Lembi Tamm ,,Üldine ja anorgaaniline keemia õpik X klaasile," Avita, 2005 6) http://www.crjg.vil.ee/materjalid/oppematerjalid/keemia/6_P_aat_keem.ht ml 7) http://www.crjg.vil.ee/materjalid/oppematerjalid/keemia/7_ol%FCmpkon spekt.htm#vesinikfosfaadid 8) http://staff.ttu.ee/~atrik/oppe/kky3153/loeng091.pdf 9) http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/8klass/4teema/loodus/fosfor. htm
3) Erna Sepp ,,Joogivesi ja meie," Ilo, 2007 4) Sigmar Spauszus ,,Retk anorgaanilise keemia maailma," Valgus, 1971 5) Lembi Tamm ,,Üldine ja anorgaaniline keemia õpik X klaasile," Avita, 2005 6) http://www.crjg.vil.ee/materjalid/oppematerjalid/keemia/6_P_aat_keem.ht ml 7) http://www.crjg.vil.ee/materjalid/oppematerjalid/keemia/7_ol%FCmpkon spekt.htm#vesinikfosfaadid 8) http://staff.ttu.ee/~atrik/oppe/kky3153/loeng091.pdf 9) http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/8klass/4teema/loodus/fosfor. htm Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 16
annaabi.ee 
