TARTU ÜLIKOOL Kehakultuuri teaduskond Spordipedagoogika ja treeninguõpetuse instituut Anti Pungar Sangpommi tõstmise ajalugu KKSP.05.259 Sportliku eriala õpetamise metoodika. Raskejõustik Kehalise kasvatuse ja spordi eriala Juhendaja: Peep Päll Juhendaja allkiri Tartu 2010 Sangpommiks peetakse kindla fikseeritud raskusega metallist kuuli, mille otsas on sang.
Avatud Ülikool Kehakultuuriteaduskond Karin Irval Kaugushüppe õpetamisest noortele Õppereferaat KKSP.05.036 Kergejõustik Õppejõud: T. Torop Tartu 2008 Kaugushüppe õpetamisest noortele Kaugushüppe loomulikkus ja lihtsus teevad nagu tarbetuks rääkida metoodika erinevustest kauguahüppe õpetamisel noortele. See pole siiski nii. Muidugi peab laste ja noorte sportlikus tegevuses, silmas pidades eelduste loomist kaugushüppeks tulevikus, täit tähelepanu pühendama jooksuoskuse ja -kiiruse arendamisele,
TARTU ÜLIKOOL Kehakultuuriteaduskond Klemet Kivisild "U18 NOORMEHED JA U20 NOORMEHED 2006 AASTA EUROOPA MV VÕRDLEV ANALÜÜS" Õppereferaat KKSP.05.305 Sportmängud Õppejõud: Milvi Visnapuu Tartu 2010 I. Uuritavate tiitlivõistluse mängijate kehaehituslike iseärasuste (pikkus, mass, KMI) võrdlus nii kokkuvõttes kui 3-4 esimese võistkonna osas. 1. Tiitlivõistluste kõikide meeskondade mängijate pikkused kokkuvõttes U18 noormehed U20 noormehed
TARTU ÜLIKOOL Kehakultuuriteaduskond Diabetes mellitus KKSP.02.028 Tervisekasvatuse alused Referaat 2011 Sisukord SISUKORD......................................................................................................................2 DIABETES MELLITUS.................................................................................................3 TUNNUSED.....................................................................................................................3 I TÜÜP............................
automatiseerumisega väheneb, nõuavad liigutused alati tähelepanu. Ekspertidel langeb primaarse ülesande sooritus vähem kui algajatel ja keskpärastel. Kokkuvõtteks: Võrreldes algajate ja keskpärastega interpreteerivad eksperdid keskkonda täpsemalt, otsustuste kvaliteet on liigutuste sooritamine efektiivsem. Seetõttu saavutavad sagedamini ja konstantsemalt oma kavatsetud eesm ARENGUPROTSESSID: TUNNETUSLIKU ARENGU ÜLDISED TEOORIAD KKSP.03.047 Anni Raudsepp MSc Inimese areng hõlmab süstemaatilisi muutusi alates munaraku viljastumise hetkest kuni surmani. Areng on protsess, mis toimub pikema aja jooksul, seda mõjutavad mitmed tegurid, k.a. toitumine, vanemlik hoolitsus, koolis käitumine ja bioloogiline kasvamine. Küpsemine seostub teatud väljakujunemisega või täiuslikkuse saavutamisega ning võib olla nii füüsiline kui vaimne. Inimese käitumine on pärilike tegurite ja keskkonna mõju tulemus
annaabi.ee 
