1934. aastal täitis mõned kuud ESK esimehe kohustusi taas L. Tõnson. Sel ajal sai teoks Esimesed Eesti Mängud. Tõnson oli nii vaimne kui ka füüsiline juht neil mängudel. 12000 osavõtjaga mängud olid heaks toestuseks spordi laiast kandepinnast Eestis ning põhjenduseks taotleda riiklikku tähelepanu. 1934. aastal asus ESK etteotsa riigisekretär Karl Teras. Viidi läbi teine reorganiseerimine, mille eesmärk oli likvideerida tekkinud ESK ja KKSKV- Kehakultuuri Sihtkapitali Valitsus kaksikjuhtimine ning prioriteedi kindlustamine. Muudeti ka Kultuurikapitali seadust nii, et ESK esimees on ka KKSKV esimees, probleemid said lõplikult lahendatud. Riigi toetusel asutati 1937. aastal sihtasutus "Kehakultuurihoone" ja ehitati 1938. aastal Kadrioru staadioni betoontribuun. 1939. aastal korraldati Teised Eesti Mängud. Need õnnestusid suurepäraselt. Tekkis plaan hakata mänge korraldama 4-5 aasta tagant. 2.Kristjan Palusalu
1 1925. aastal hakati Eestis moodustama Kultuurikapitali ning ESK taotles selle raames kehakultuuri sihtkapitali. Selle vastu olid mitmed ringkonnad ja isikud. Ajakirjanduses puhkes spordivastane kampaania. Koguni Riigikogus oli inimesi, kes leidsid, et spordivõistlused tuleks üldse ara keelata. Kui Riigikogu võttis vastu Kultuurikapitali seaduse, langes üks kuuest sihtkapitalist kehakultuurile. Moodustati Kehakultuuri Sihtkapitali Valitsus(KKSKV). See võimaldas tööle rakendada palgalised spordiinstruktorid. Sihtkapitali ja riikliku laenu abil valmis 13. juunil1926. aastal Balti riikide parim kergejõustikuareen, mille ehitamist alustati1923. aastal. Tehnilise töö paremaks korraldamiseks asutati1925. aastal Spordibüroo, mis koondas kõikide liitude asjaajamisi. Seda tööd juhtis J. Villemson. 1927. aastal alustas ESK toimetamisel ilmumist Eesti Kehakultuuri Aastaraamat. Spordiliikumise populaarsus rahva hulgas kasvas pidevalt
Esimeseks esimeheks oli välisminister F. Akel. 1925. aastal hakati Eestis moodustama Kultuurikapitali ning ESK taotles selle raames kehakultuuri sihtkapitali. Selle vastu olid mitmed ringkonnad ja isikud. Ajakirjanduses puhkes spordivastane kampaania. Koguni Riigikogus oli inimesi, kes leidsid, et spordivõistlused tuleks üldse ara keelata. Kui Riigikogu võttis vastu Kultuurikapitali seaduse, langes üks kuuest sihtkapitalist kehakultuurile. Moodustati Kehakultuuri Sihtkapitali Valitsus(KKSKV). See võimaldas tööle rakendada palgalised spordiinstruktorid. Sihtkapitali ja riikliku laenu abil valmis 13. juunil1926. aastal Balti riikide parim kergejõustikuareen, mille ehitamist alustati1923. aastal. Tehnilise töö paremaks korraldamiseks asutati1925. aastal Spordibüroo, mis koondas kõikide liitude asjaajamisi. Seda tööd juhtis J. Villemson. 1927. aastal alustas ESK toimetamisel ilmumist Eesti Kehakultuuri Aastaraamat. Spordiliikumise populaarsus rahva hulgas kasvas pidevalt
peetud nõukogulikus kunstihierarhias väga tähtsaks. · Tarbekunst muutus vabamate kunstiliste ideede ja esteetiliste uuenduste esmakasutajaks E. Okas ,,Talumajad" E. Okas ,,Lamav akt" Richard Uutmaa · (12. oktoober 1905 18. mai 1977 ) · Eesti kuulus ja armastatud mere- ja maastikumaalija · Lõpetas 1935 kõrgema kunstikooli "Pallas" Nikolai Triigi meistriateljees. · Omandas 1938. a Tartu Ülikooli juures joonistus- ja joonestusõpetaja kutse. Sai 1939 KKSKV maalistipendiumi. · 19441950 oli Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi õppejõud, pärast seda tegutses vabakunstnikuna. · Aastast 1944 Kunstnike Liidu liige. Eesti NSV teeneline kunstitegelane · Looming köidab alates "Pallase" lõpetamisest 1935. aastal kuni meistri elu lõpuni värvisära, maalilaadi virtuoosliku hoogsuse ja kõrgendatud emotsionaalsusega R. Uutmaa ,, Rukkilõikajad" Kunstielu 1950ndatel
RICHARD UUTMAA Richard Uutmaa elas aastatel 1905-1977. Ta on sündinud 12. oktoobril 1905. aastal Virumaal Altja külas. Uutmaa õppis Pallases aastatel 1928-1935, lõpetas N. Triigi meistriateljees. Pärast Pallase lõpetamist tegutses Uutmaa Tartus, viibides juba 30ndate lõpul pikemalt ning sõja-aastatel oma isakodus Altjal. Ta omandas 1938. a Tartu Ülikooli juures joonistus- ja joonestusõpetaja kutse ning 1939. a sai ta KKSKV maalistipendiumi. Ent juba 1944. aasta sügisel oli ta Tallinnas ning sai esimeste seas Eesti Nõukogude Kunstnike Liidu liikmeks. Pärast sõda töötas Uutmaa kuus aastat Riikliku Tarbekunstiinstituudi õppejõuna, kuid pärast 1950. aastat kuni oma surmani 1977. aastal oli ta vabakunstnik. Uus aeg esitas muidugi uusi nõudmisi. Andeka kunstnikuna omandas ta suhteliselt kiiresti selle temaatilise ning tehnilise arsenali, mida uus kunstipoliitika nõudis.
Richard Uutmaa Rihard Uutmaa elas aastatel 1905-1977. Ta sündis 12. oktoobril 1905. aastal Virumaal Altja külas. Uutmaa õppis Pallases aastatel 1928-1935. Pärast Pallase lõpetamist tegutses Uutmaa Tartus, viibides juba 30ndate lõpul pikemalt ning sõja-aastatel oma isakodus Altjal. Ta omandas 1938. a tartu Ülikooli juures joonistus- ja joonestusõpetaja kutse. Sai 1939. a KKSKV maalistipendiumi. 1944- 1950 oli ta Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi õppejõud, pärast seda tegutses vabakunstnikuga. Aastast 1944 Kunstnike Liidu liige.Eesti NSV teeneline kunstitegelane ( 1957) ja Eesti NSV rahvakunstnik (1975). Osales näitustel Tallinnas, Rakveres, Riias ja Kaunases. Richard Uutmaa meremaalid kuuluvad Eesti silmapaistvamate hulka. 1970ndail pühendus akvarellile, selles avaldub vaba ja üldistav vormikäsitlus
annaabi.ee 
