Kuna jumalaid oli palju ja kõik nad olid inimestele omal kombel vajalikud, siis oli igas linnriigis arvukalt pühamuid. Iga pühamu kuulus kindlale jumalale, kuid seal võis olla ka teiste jumalate altareid ja templeid. Nii oli Zeusi pühamus Olümpias kesksel kohal ka näiteks Hera tempel ja kangelase Pelopsi väike pühakoda. Kreeklaste templiehitus sai alguse ja templiarhitektuur kujunes välja arhailisel perioodil. Varasemad tõelised monumentaalsed kivitemplid pärinevad VI sajandist eKr. Templi põhiplaan oli ristkülikukujuline, see ehitati alusele, kasutati madalt treppi. Templeid toetasid sambad. Kreeklased kasutasid põhiliselt kolme sambatüüpi: dooria, korintose, joonia. Dooria sammas on Kreeka sammastest kõige massiivsem, tal on ainult kapiteel ja tüves, baas puudub. Dooria sammast kaunistavad tüves pikad vaod kannelüürid. Joonia ja korintose sambad on baasiga. Need sambad
Kõigis tähtsamates pühamutes oli ka jumala koda ehk tempel (kreeka keeles naos). Enamasti hoiti seal jumala kuju ja väikesel altaril põles jumala koldetuli. Kuid peamised rituaalid toimusid templi juures vabas õhus ja tavainimesed sisenesid templisse vaid erijuhtudel. Seetõttu oli templi sisemusest olulisem tema välisilme. Kreeklaste templiehitus sai alguse ja templiarhitektuur kujunes välja arhailisel perioodil. Varasemad tõeliselt monumentaalsed kivitemplid pärinevad IV sajandist eKr. Tempel kujutas endast ristkülikukujulist, enamasti sammastest ümbritsetud madala viilkatusega ehitist. Olulisimaks konstruktsiooni- ja kujunduselemendiks olid sambad, mis toetusid paari-kolme trepiastmena maapinnalt kerkivale alusplatvormile ja omakorda kandsid endal talastikku ning neile toetuvat katust. Nii talastik kui ka madal katuseviil olid kaunistatud reljeefidega.
Kõigis tähtsamates pühamutes oli ka jumala koda ehk tempel (kreeka keeles naos). Enamasti hoiti seal jumala kuju ja väikesel altaril põles jumala koldetuli. Kuid peamised rituaalid toimusid templi juures vabas õhus ja tavainimesed sisenesid templisse vaid erijuhtudel. Seetõttu oli templi sisemusest olulisem tema välisilme. Kreeklaste templiehitus sai alguse ja templiarhitektuur kujunes välja arhailisel perioodil. Varasemad tõeliselt monumentaalsed kivitemplid pärinevad IV sajandist eKr. Tempel kujutas endast ristkülikukujulist, enamasti sammastest ümbritsetud madala viilkatusega ehitist. Olulisimaks konstruktsiooni- ja kujunduselemendiks olid sambad, mis toetusid paari-kolme trepiastmena maapinnalt kerkivale alusplatvormile ja omakorda kandsid endal talastikku ning neile toetuvat katust. Nii talastik kui ka madal katuseviil olid kaunistatud reljeefidega.
lõpust pärineb ka kreeklaste kaubanduslik baas Naukratis Niiluse deltas. Vahemere lääneosas domineerisid foiniiklased (kartaagolased). Tähtsaim kreeka linn Massalia (Marseille) rajati u. 600. Kultuuriline ja tehnoloogiline areng - Homerose eeposed "Ilias" ja "Odüsseia" ning Hesiodose poeemid "Tööd ja päevad" ja "Theogonia" pärinevad arvatavasti VIII VII sajandist. - VII sajand on tuntud kui orientaalne periood kreeka kunstis. Sajandi keskpaiku valmisid esimesed kivitemplid. Sai alguse monumentaalskulptuur. - VII sajandi keskpaigas tegutsesid varaseimad teadaolevad lüürilised poeedid: Archilochos, Tyrtaios jt, kellele VI sajandil järgnesid Solon, Alkaios ja Sappho, sajandi teisel poolel Anakreon. - U 600 hakkasid kreeka linnad lüüdlaste eeskujul müntima raha. - VI sajandi algul kujunesid välja traditsioonilised templiehituse stiilid: dooria stiil ja ioonia stiil. Sai alguse mustafiguuriline vaasimaal, millest sajandi lõpus arenes Ateenas
annaabi.ee 
