saab kauem töödelda • Kiirendi – kiirendab kivistumisprotsessi • Külmalisand – kasutatakse talvistel betoonitöödel (kiirendab tardumist ja on jäätumisvastane) • Plastifikaator – muudab betooni kergesti valatavaks ja kvaliteetsemaks • Õhku sisseviiv lisand – vähendab betoonivee pindpinevust (tekitab õhumulle, mis sarnanevad filtrile) Betooni liigitamine • Sideaine järgi • Täitematerjali järgi • Struktuuri järgi • Kivistumistingimuste järgi • Terastikulise koostise järgi • Tiheduse järgi – Raskebetoon kuivtihedusega üle 2600 kg/m3 - kasutatakse kandekonstruktsioonides, teekattematerjalina, vundamendiks, põrandateks jne – Normaalbetoon kuivtihedusega 2000-2600 kg/m3 - kasutatakse ehituses kõige enam, betoonkonstruktsioonide materjalina – Kergbetoon kuivtihedusega alla 2000 kg/m3 - struktuurilt võib olla tihe, poorne või jämepoorne . Kasutatakse lamekatustes,
Täitematerjali järgi: betoon tiheda v poorse eritäitematerkaliga (nt samott- täitematerjaliga) Struktuuri järgi: tihebetoon, poornebetoon, mullbetoon, korebetoon Terastikulise koostise järgi: jämeda ja peenteralise täitematerjaliga betoon ja peenteralise täitematerjaliga betoon Tiheduse järgi: tavaline (2100-2600 kg/m3); kerge (<2100 kg/m3); raske (>2600kg/m3) Kivistumistingimuste järgi: normaalkivinemisega, aurutatud betoon, autoklaavbetoon Klassid ja margid Klass määratakse selle näitaja teatud tõenäosusega garanteeritud suuruse järgi Mark selle näitaja keskmise suuruse järgi Betooni tõmbetugevus on survetugevusest 8..15 korda vöiksem. Seega kasutatakse betooni peamisekt survele töötavates konstruktsioonides Betooni margid Külmakindluse mark F(F10/500) arv näitab külmumis-sulamistsüklite arvu
tekitatud pooridega; -mullbetoon, betoon peeneteralise täiteaine ja kunstlikult tekitatud suletud pooridega; -korebetoon, betoon, kus jämedateralise täitematerjali vahele jääv ruum ei ole täielikult täidetud peene täitematerjali ja kivistunud sideainega; - terastikulise koostise järgi (jämeda- ja/või peeneteralise täitematerjaliga betoon - tiheduse (mahumassi) järgi normaal(tava)betoon _ = 2000...2600 kg/m3 kergbetoon 800 kg/m3 < _ < 2000 kg/m3 raskbetoon _ > 2600 kg/m3 - kivistumistingimuste järgi normaalkivinemisega betoon; atmosfääri rõhul termiliselt töödeldud betoon (aurutatud betoon); autoklaavbetoon. - kasutusala järgi konstruktsioonibetoonid, isolatsioonibetoon, dekoratiivbetoon; 6. Betooni peamised tugevusnäitajad (p 1.3.1). Betooni survetugevus fc (kuubikuline-peamine, silindriline) ja betooni tõmbetugevus f ct ; 7. Betooni tugevuse muutumine ajas. Seda mõjutavad tegurid (p 1.3.2).
− korebetoon, betoon, kus jämedateralise täitematerjali vahele jääv ruum ei ole täielikult täidetud peene täitematerjali ja kivistunud sideainega; − terastikulise koostise järgi (jämeda- ja peeneteralise täitematerjaliga betoon ja peene- teralise täitematerjaliga betoon); − tiheduse (mahumassi) järgi − tavabetoon (normaalbetoon) , tihedus 2000÷ 2600 kg/m3; − kergbetoon, tihedus < 2000 kg/m3; − raskebetoon, tihedus > 2600 kg/m3; − kivistumistingimuste järgi − normaalkivinemisega betoon; − atmosfääri rõhul termiliselt töödeldud betoon (aurutatud betoon); − autoklaavbetoon. − kasutusala järgi − konstruktsioonibetoonid, mida kasutatakse ehitiste kandekonstruktsioonides (märkus: ehitis - kõik mida ehitatakse või mis on ehitustegevuse tulemus); − eribetoonid ( näiteks isolatsioonimaterjalina kasutatav betoon, dekoratiivbetoon jne.);
Esimese nädalaga saavutab betoon ca 2/3 oma normtugevusest. Betooni tugevus suureneb ka pärast 28 päeva möödumist. 2 aasta pärast on betoon ca 2 korda tugevam kui tema tugevusklass. Sageli on vaja teada betooni tugevust teatud aja möödumisel (nt enne raketiste mahavõtmist). Seda võib arvutada järgmise valemiga: Rn = log n /log 28 x R28 (N/mm2), kus Rn - betooni tugevus n päeva vanuselt, R28 - eeldatav betooni tugevusklass, n - päevade arv. See valem kehtib norm. kivistumistingimuste puhul, st t° +20 °C ja õhu suhteline niiskus 90... 100%. Talvine betoneerimine Talvistel betoonitöödel tuleb betooni 3... 5 päeva jooksul kaitsta külmumise eest, et tekkivad jääkristallid ei kahjustaks tekkiva tsementkivi struktuuri. Seda võib teha kahel viisil - termosmeetodil või soojendamise meetodil. 37 Kerged ja ülikerged betoonid. Kergema betooni saamiseks tuleb kasutada poorseid täitematerjale,millised võib jagada 4
korebetoon, betoon, kus jämedateralise täitematerjali vahele jääv ruum ei ole täielikult täidetud peene täitematerjali ja kivistunud sideainega; terastikulise koostise järgi (jämeda- ja peeneteralise täitematerjaliga betoon ja peene- teralise täitematerjaliga betoon); tiheduse (mahumassi) järgi tavabetoon (normaalbetoon) , tihedus 2000÷ 2600 kg/m3; kergbetoon, tihedus < 2000 kg/m3; raskebetoon, tihedus > 2600 kg/m3; kivistumistingimuste järgi normaalkivinemisega betoon; atmosfääri rõhul termiliselt töödeldud betoon (aurutatud betoon); autoklaavbetoon. kasutusala järgi konstruktsioonibetoonid, mida kasutatakse ehitiste kandekonstruktsioonides (märkus: ehitis - kõik mida ehitatakse või mis on ehitustegevuse tulemus); eribetoonid ( näiteks isolatsioonimaterjalina kasutatav betoon, dekoratiivbetoon jne.);
annaabi.ee 
