KUNSTIAJALUGU 14.Keskaegne kujutav kunst Eestis · Eesti keskaegne kunst arenes tihedais sidemeis muu Euroopaga, eriti Saksamaa ja Skandinaaviaga. · Vanimad skulptuuri ja maaliteosed pärinevad 13. Sajandist ja on veel romaanipärased. Valjala kiriku lääneportaali kaunistab veel romaanilik lame ja abstraktne raidkivist ornamentika. Madal ja skemaatiline on taimeornamentika ka Haapsalu toomkiriku ja Ambla kiriku kapiteelidel. · 13. Sajandi lõpul levib Eestis gooti stiil, mida esindab vanim säilinud puuskulptuur Kaarma kirikust pärinev istuv Maarja Jeesus-lapsega. · Kõrggootikasse võib lugeda 14. Sajandi maali-ja skulptuuriteoseid. Huvitavaid maalifragmente on säilinud Ridalas(inglifiguurid) ja Karjas(maagilised märgid võlvisiiludel ning illusionistlik gooti akna kujutis kooriruumi põhjaseinal). · Gooti stiili kiviskulptuuri esimesed silmapaistvad teosed asuvad Karja kiri...
Kuressaare, viljandi (konvendihooned) neemiklinnus, tornlinnus, kastell-linnus. Suurtükitornid (Kiek in de Kök). Linnakindlused. Ühiskondlikud hooned (Tallinna Raekoda) 13.-15.saj. Kaupmeeste majad. KUJUTAV KUNST: kuni 15.saj. Seinamaal( kiriku aknad väikesed.) Tahvelmaal: Bernt Notke: Tallinna Pühavaimu kiriku altar. Surmatants. Herman Rode Niguliste kiriku altar(76 figuuri) . Puuskulptuur ( punane, sinine ja kuldne)- Raekoja pinkide puureljeefid. Kiviskulptuur: Etikukivid. Hans Pavelsi Kenotaaf. Suure Rannavärava vapikivi. Terrakotafiguurid Jaani kirikus.
Tallinna linnamüür: Paks Margareeta, Kiek in de Kök. Ühiskondlikud hooned: Suurgildi hoone Tallinnas. KUJUTAV KUNST: kuni 15.saj. Seinamaal (kiriku aknad väikesed) Eestis on minimalistlikud ja neid on vähe. Tahvelmaal: 1)Bernt Notke: Tallinna Pühavaimu kiriku altar. 2)Hermen Rode: Niguliste kiriku altar, (Lääne-Euroopa suurim H.Rode altar), Lübeck linn- saal oli töökoda. Puuskulptuur(punane, sinine, kuld) Saksamaal kasut värvid: sinine, punane, kuld. *Raekoja pinkide puureljeefid. Kiviskulptuur: *etikukivid, *Hans Pavelsi Kenotaaf e mälestuskivi, *Suure Rannavärava vapikivi, *terrakotafiguurid Jaani kirikus.
Miniatuurmaalikunst · Vennad Limbourgid · Pildid barry hertsogi käsikirjalises palveraamatus Gooti kujutav kunst Eestis Vanimad skulptuuri ja maalikunstiteosed romaanipärased: · Valjala kiriku lääneportaali kaunistav raidkivist ornamentika · Haapsalu ja Ambla kiriku taimornamentika · Valjala ja Kaarma kiriku maalingute fragmendid 13 saj gooti stiil · Puuskulptuur · Kaarma kiriku Maarja kuju Jeesus lapsega Kiviskulptuur · Karja kiriku taimornamentika, Püha Katariina ja Püha Nikolause grupp Tartu Jaani terrakotaskulptuurid · Lääneportaali ehisviilu nissides Kristus, Maarja, Ristija Johannes ja apostlid · Kujutati Viimset kohtupäeva, sees samuti elusuurused terrakotafiguurid 14 saj puuskulptuur · Harju-Risti Kolgata grupp · Tallinnas raekoja pinkidel - Tristan ja Isolde - Taavet ja koljat - Aristotele ja Phyllis - Simson ja Delila Kullasepakunst
ooperite ja muude muusikaüitustega. Kesksügise püha Rõõmsa lõikuskuu, kaheksanda lunaarkuu viieteistkümnendal päeval tähistatakse tuhande laterna püha, mis on pühendatud jumalanna Sheng O´le. Pildid Yin`i ja yang`i ühtsus Vastandlikud jõud yin ja yang on teineteisest sõltuvad ning sisaldavad mõlemad vastaspoole seemet või potentsiaali. Yin`i seostatakse pimeduse, vee ja naiselikkusega; yang`i aga valguse, aktiivsuse, õhu ja mehelikkusega. Taoismi rajaja Laozi kiviskulptuur Kaastunde jumalanna Guan Yini kuju Kokkuvõte Taoism on hiinast pärit usund, mille rajajaks peetakse Laozit. Iseseisvaks usundiks kujunes taoism 1.sajandil pKr. Laozi kirjutas ka taoismi peamise pühakirja, Daodejingi. Taoismis on palju jumalaid, neist tähtsamad on need, kes hoolitsevad lastesaamise, rikkuse ja tervise eest. Praegusel ajal elab palju taoiste Taiwanis, kuid levinud on taoism üle maailma. Taoism on mõjutanud nii kirjandust kui ka kunsti.
seda kuidagi kahjustama. 50 cm kõrgune kivi ja ühtlasi dokument on kaitstud 19 jumaliku sümboliga ning selle peal figureerivad Babüloonia kuningas Nabu-mukin-apli (978-943 eKr), Arad- sibitti ja tema õed. 3.4. Skulptuurid Hormuzd Rassam kaevas Sipparist välja aastatest 2600-2400 eKr pärit kiviskulptuur, mida kasutati oganuia peana. See on sümboolne relv, pühendatud templile, et saada jumala õnnistuse osaliseks. Oganui puust või rauast sauaga oli väga varajane relv. Selleks ajaks, kui kõnealune skulptuur valmis, oli relv muutunud juba pigem võimu sümboliks ning sõjanduses kasutati siis peamiselt sõjakirveid. Oganuiasid pühendati tavaliselt jumalatele, seda 11
• 13.saj. tulid meistrid välismaalt • Eestis valmistatud teoste kõrval levis eksport (ristimisnõud Gotlandilt ja altarid Saksamaalt) • 13.saj. lõpul levib gooti stiil Puuskulptuur • 14.saj. Loodud skulptuurgrupp Herju-Risti kirikus (leinavad Maarja ja Johannes) • ilmalik, õpetliku sisuga skulptuur Tallinna raekojas raehärrade pinkidel (Tristan ja Isolde, Taavet ja Koljat, Simson ja Delila) 14.-15.saj. Kiviskulptuur Püha Katariina ja Püha Nikolause skulptuurgrupid Karja kirikus Saaremaal (13.- 14.saj.) Terrakota skulptuur Tartu Jaani kirikus • algselt üle 1000 figuuri • asusid lääne portaali ehisviilu niššides • torni lääneküljel poolfiguurid • algselt värvitud elusuuruses figuurid siseruummis. Tiib- ja kapp-altarid. 1481.a. Loodi tiibaltar Niguliste kirikusse (Hermen Rode töökojast)
annaabi.ee 
