igaüks umbes 50 tonni. Püramiid kaalus umbes 6 miljonit tonni. 9. sajandil sisenes Cheopsi püramiidi esimene teada olev uurimissalk. Suurte jõukatsumustega jõuti lõpuks vaarao hauakambrisse välja, kuid kahjuks leiti sealt ainult tühi kivisarkofaag. 1954. aastal leiti püramiidi lähedalt pikast süvendist peaaegu 44 meetri pikkune seedripuust paat.
oleks põhja, teine lõunasse, kolmas itta ja neljas läände. Puudub kindel teadmine püramiidi ehitamise kindlast eesmärgist.Üldlevinud teooria järgi väidetakse, et see oli vaarao hauakamber. See võibki nii olla, kuid on tähelepanuväärne, et ei siit ega ka teistest püramiididest pole kunagi ühtegi surnukeha leitud. 9. sajandil sisenes Cheopsi püramiidi esimene teadaolev uurimissalk. Suurte raskustega jõuti siis välj vaarao hauakambrisse ja leiti eest tühi kivisarkofaag. Varasematest sissetungidest ei leitud ühtegi jälge. Püramiidi sissepääs asub ehitise põhjaküljel. Vaarao hauakambrini, mis asub 43 meetrit allpool maapinda, viivad madalad ja kitsad käigud. Püramiidis on veel kaks tühja kambrit. 1954 aastal leiti püramiidi juurest pikast süvendist peaaegu 44 meetri pikkune seedripuust paat, mida võib ka vaadata sealsamas asuvas "Päikesepaadi-muuseumis."( Maailma imed 1999:126-127)
14 Matusetseremoonia. Matusetseremoonia oli suursugune ja muljetavaldav. Kui mumifitseerimine oli lõpetatud, asetati muumia kirstu, mis hilisematel aegadel kujutas Osirist, sest lahkunu pidi sarnanema temaga. Mõnikord oli ühest kirstust vähe. See mahutati teise, pisut suuremasse, ja see teine omakorda kolmandasse. Vanas Riigis oli selleks esialgu kaunistusteta puu- või kivisarkofaag, hiljem kaeti see hieroglüüfide ja maalingutega: peente ning rõõmsavärviliste piltidega jumalustest, amulettidest ja sümbolitest; mõnikord kujutati ka matusestseene. Matusetoredust kroonis kirstukaanele nikerdatud lahkunu nägu. Traditsioonilisi surimaski kohal hiilgas kas kullatud või odavamas värvitoonis lühike parukas, milletaolist kandsid ka elavad egiptlased. Üldiselt polnud mask surnu näoga kuigi sarnane. Muumiasarga peatsit ehtisid kaks silma vaateava ka jaoks
· Seinamaalidel on kujutatud ka vaarao lapsi: tema tütred on vigased · Ehnatonist säilinud mitu u. 4m kõrgust liivakivist kuju (lõtv, pehme, haiglaslik) · Ehnatoni usureformist loobuti tema sugulase Tutanhamoni valitsemisajal · Tutanhamoni haud leiti 80 aastat tagasi · Ainuke puutumatult säilinud hauakamber, mis on leitud · 3 kirstu, sisemine kullast, kuldmask, suur kivisarkofaag, eemaldatud siseelundid loomapäistes urnides · Tutanhamon suri väga noorelt, 18-19 aastaselt ta mürgitati · Hauakambri seinu katavad reljeefid, kus on näha vabamat Amarna ajastu stiili · Varsti kadus aga see julgete pooside kasutamine ning pöörduti tagasi kanoonilise stiili juurde VI Mesopotaamia kunst · Mesopotaamia jõgedevaheline maa · Asus Eufrati ja Tigrise vahel · Praegu asub Mesopotaamia kohal Iraak
skarabeus, millele oli kirjutatud maagiline valem. M a t u s e t s e r e m o o n i a. Matusetseremoonia oli suursugune ja muljetavaldav. Kui mumifitseerimine oli lõpetatud, asetati muumia kirstu, mis hilisematel aegadel kujutas Osirist, sest lahkunu pidi sarnanema temaga. Mõnikord oli ühest kirstust vähe. See mahutati teise, pisut suuremasse, ja see teine omakorda kolmandasse. Vanas Riigis oli selleks esialgu kaunistusteta puu- või kivisarkofaag, hiljem kaeti see hieroglüüfide ja maalingutega: peente ning rõõmsavärviliste piltidega jumalustest, amulettidest ja sümbolitest; mõnikord kujutati ka matusestseene. Matusetoredust kroonis kirstukaanele nikerdatud lahkunu nägu. Traditsioonilisi surimaski kohal hiilgas kas kullatud või odavamas värvitoonis lühike parukas, milletaolist kandsid ka elavad egiptlased. Üldiselt polnud mask surnu näoga kuigi sarnane. Muumiasarga peatsit ehtisid kaks silma vaateava ka jaoks. Sama