orienteeritud merenduslikule tegevusele ning käis tihe läbikäimine Läänega. 17. Mis viitab muinaseestlaste tihedale läbikäimisele Lääne-Euroopaga? Skandinaaviamaadest toodi Eestisse palju pronksesemeid ja neid on Eestist leitud. Läänepoolseid eeskujusid võib näha ka kivirist- ja laevkalmetes, lohukivides ja põllusüsteemides. 18. Mille poolest erinesid kivikirstkalmed laevkalmetest? Laevkalmed kujutasid laevakujuliselt laotud kivipiiridega kalmeid. Kiviristkalmed aga koosnesid suurematest kividets valmistatud kiviringist, mi soli seestpoolt täidetud väiksemate kividega ning kivirstkalmetesse maeti inimesi põletatult. 19. Millisteks perioodideks jaguneb rauaaeg Eestis? Dateeri. Eelrooma rauaaeg (u 500 ekr -50 pkr)[Varane(500-100 ekr); Hiline(100 ekr-50 pkr)] Rooma rauaaeg (u 50-450 pkr) 20. Milliseid muudatusi tõi endaga kaasa rauaaeg?
9000 a. eKr · Lammasmäe asula Kunda lähedal. 7000 a. eKr Tegevusalad: · küttimine (oda, kivikirves, tulekivi) · kalastamine (harpuun, õng, ahing) · korilus matrianhaat on emajärgne sugukond Metalliaeg vask, pronks, raud 2 a. tuhat eKr 1 a. tuhat eKr Tegevusalad (uued): karjakasvatus (lammas, kitsed, veised), käsitöö, põlluharimine (ader, vikat)(nisu, oder), kaubandus. Kalmete liigid: · kiviristkalmed · laevkalmed Asulate liigid: · kindlustatud asulad (Asva) · avaasulad patriarhaat on isajärgne sugukond tuudid nii nimetati eestlaseid vene kroonikates (9.saj) Jaroslav Tark 11.saj vallutas Tartu piirkonna (Jurjev) Linnus kaitseehitis, hakati ehitama 8.saj, Eestis u 120. Halduskorraldus muinasajal: · maakond (8) · kihelkond (45) · külad Eestlased muinasaja lõpul 13.saj
Oli arenemas tubane elu, tekkis mööbel laud, toolid, magamisase. Oluliseks tuleb pidada ka kanga kudumise algust. (L. Vahtre, 2004, lk 12-14) 1800. aastat e. Kr. nimetatakse pronksiajaks. Sellele ajastule on iseloomulik pronksi kasutule võtmine, kuid see oli kallis materjal ja palju kasutati siiski kiviriistu. Kasutusele tuli ader. Tekkis künnipõllundus kus kasutati härgi ja kaheväljasüsteem. Hakati rajama kindlustatud asulaid, kujunes välja uutmoodi matmiskombestik (kiviristkalmed). Välja hakkas kujunema ühiskondlik hierarhia. (L. Vahtre, 2004, lk 15-17) 500 aastat e. Kr. nimetatakse Eestis ja naabermaades rauaajaks. Tähtsamaks meistrimeheks oli sepp. Rauasulatamist ei olnud võimalik ära õppida kuulu järgi, vaid ainult praktilise tegevuse kaudu. seega hakkas ka laienema asustus, tekkis juurde vara, tekkisid linnused (suuremad neist olid Tartus ja Otepääl). Hoogsalt arenes karjakasvatus, tekkis alepõllundus ja algas suur
eKr, nimetatakse varaseks eelrooma rauaajaks Maaviljeluses kujunes regulaarne maakasutusmuster, mis on tuntud Kelti põldudena. Põllupeenardega eraldatud keskmine suurus on 390 ruutmeetrit Kalmete tüübid Kivivarekalmed keskmise rauaaja tüüpilised kalmed, ebakorrapärase kujuga sisestruktuurita kuhjatised. Maeti ka vanadesse tarandkalmetesse, uusi ei rajatud. On tarandkalmega kokku ehitatud kivivarekalmeid. Valdav põletusmatus. Hauda kaasa pandud relvi Kiviristkalmed alates nooremast pronksiajast kuni vanema rauaajani Laevkalmed pronksiajast, Saaremaal Tarandkalmed alates vanemast rauaajast. Rooma rauaajast tüüpilised tarandkalmed põletusmatusega Kangurkalmed noorem rauaaeg Kivivarekalmed keskmine rauaaeg Kääpad Kagu- Eestis keskmisel rauaajal ja hilisrauajal (ümarkääpad) Kiviringkalmed viikingiajal saartel Hilised kivikalmed hilisrauaaeg Lohukivid
Hariti maad ning põhitoit tuli põllult, kuid oluline koht oli ikka ka jahil ja kalapüügil. Nöörkeraamika ja veneajal arenes välja venekirves, põllumajandus elavnes ning hakati kuduma kangaid (arenes välja rõivas). *Pronksiajaga (vanem pronksiaeg u 1800-1100 eKr, noorem pronksiaeg u 1100-500 eKr) jõudis Eestisse mitmeid muutusi. Hakati rajama kindlustatuid asulaid, kujunes välja uus matmiskomme- kiviristkalmed, tulid uued ehte- ja savinõutüübid ning mehed hakkasid habet ajama. Haudadest võis järeldada, et pronksiajal oli välja kujunenud ka teatud moodi hierarhia- kes olid teistest tähtsamat eluajal, olid seda ka pärast surma. Pronksiaeg tõi suuri muutusi, kuid veel suuremad olid ees ja seostusid rauaga. *Rauaaeg jõudis Eestisse hiljem, sest polnud inimesi, kes oskaks rauda sulatada kohapeal. Rauaajaga jõudsid eestisse tarandkalmed (kividest ümbritsetud ristkülik, ruut,
m.a o Soome-Ugri hõimud o Majandus: ▪ Põlispõllud ▪ Kahevälja süsteem (viljakasvatus ja loomakasvatusalasid vahetati) o Hajaasustus ▪ Esimesed väikesed kindlused (mittetootev töö ja ülejäägid) ▪ Territoriaalne printsiip ▪ Pronksitööstus o Meresõiduvõimekus o Ühiskonna kihistumine ▪ Kiviristkalmed – rikkamate inimeste hauad ▪ Kihistumise eeldused – ülejäägid (eraomand), kaubandus, konfliktid (ressursside puudus) ▪ Kihistumise dimensioonid – vara, võim (mõjuvõim), elulaad Rauaaeg • Eelrooma rauaaeg 500-0 e.m.a o Asustus muutus hõredamaks, vähe infot perioodi kohta, juhuleiud • Rooma rauaaeg 0-500 m.a.j
annaabi.ee 
