Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kivirikulised" - 4 õppematerjali

Eesti taimkate ja taimestik kordamine
19
doc

Eesti taimkate ja taimestik kordamine

Ruthe srmkäpp (Dactylorhiza ruthei ), (käpalised) LK1 pehme koeratubakas (Crepis mollis), (korvõielised) LK 1 sinine kopsurohi (Pulmonaria angustifolia), (karelehelised) LK1 nõtke näkirohi (Najas flexilis), (näkirohulised) LK1, direktiiviliik püramiid-akakapsas* ( Ajuga pyramidalis), (huulõielised) LK2 16 püstkivirik (Saxifraga adscendens), (kivirikulised) LK1 sinihall luga (Juncus inflexus), (loalised) LK1 nõmmluga (Juncus squarrosus), (loalised) LK1 lehitu pisikäpp* (Epipogium aphyllum), (käpalised) LK1 harilik kobarpea* (Ligularia sibirica), (korvõielised) LK1 direktiiviliik silmjärvikas (Littorella uniflora ), (teelehelised) LK 1 pisilina (Radiola linoides), (linalised) LK1 püsiksannikas (Swertia perennis), (emajuurelised) LK1 ahtalehine kareputk (Laserpitium prutenicum), (sarikalised) LK1

Bioloogia → Bioloogia
15 allalaadimist
Biosüstemaatika botaanika osa
126
docx

Biosüstemaatika botaanika osa

Lehtsukulendid, kummalise välimusega Mõned liigid söödavate lehtedega Selts KIVIRIKULAADSED – Saxifragales Kivirikulaadsete selts piiritletakse nüüd peamiselt molekulaartunnuste alusel, morfoloogilised sünapomorfid on: - viljalehed ainult alusel liitunud või vabad, emakakaelad olemas - endosperm rakulise ehitusega Enamik viietiste aktinomorfsete lahklehiste õitega, eluvormilt väga mitmekesised Peamised sugukonnad: kivirikulised – Saxifragaceae paksulehelised – Crassulaceae sõstralised – Grossulariaceae nõiapuulised – Hamamelidaceae pojengilised – Paeoniaceae Sugukond paksulehelised – Crassulaceae Laialt levinud, üle 1000 liigi, palju ilutaimi, mõned paljunevad leheservadesse tekkivate taimekestega vegetatiivselt Sukulentsed rohttaimed (turdrohttaimed), poolpõõsad või põõsad

Bioloogia → Mükoloogia
14 allalaadimist
Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused
86
docx

Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused

kokku,näärmevedelik „seedib“ putuka ära.Õied viietised, pikas, algul spiraalselt keerdunud õisikus Selts KIVIRIKULAADSED – Saxifragales Kivirikulaadsete selts piiritletakse nüüd peamiselt molekulaartunnuste alusel, morfoloogilised sünapomorfid on: viljalehed ainult alusel liitunud või vabad, emakakaelad olemas endosperm rakulise ehitusega Enamik viietiste aktinomorfsete lahklehiste õitega, eluvormilt väga mitmekesised Peamised sugukonnad: kivirikulised – Saxifragaceae paksulehelised – Crassulaceae sõstralised – Grossulariaceae nõiapuulised – Hamamelidaceae pojengilised – Paeoniaceae 40. Rosiidid – seltsid, sugukonnad Selts kurerehalaadsed Geraniales Sugukond kurerehalised Geraniaceae Lehed vahelduvad või vastakud, lõhised või hõlmised, abilehtedega Õied viietised, kroonlehed vabad K5 C5 A5+5 G(5), ebasarikjates õisikutes Viljalehed kasvavad kokku õiepõhjast moodustunud sambaga

Bioloogia → Biosüstemaatika alused
48 allalaadimist
Metsabotaanika
80
doc

Metsabotaanika

Taim õitseb juunis ja juulis kuid ka hiljem. Viljad ­ seemnised ­ on harunemata lendkarvadega nagu võilillelgi, levivad tuulega. Kasutamine: on olnud vähetõhus rahvaravim. LEPIKLILL ­ Chrysosplenium alternifolium, nimi tuletatud kreekakeelsetest sõnadest hrüsos ­ kuld, splen ­ põrn. Taime kasutati vanal ajal põrnahaiguste raviks. Alternifolium ­ vahelduvalehine. Eestikeelse nime on taim saanud oma kasvukoha järgi. Sugukond kivirikulised. Mitmeaastane. Kasvukoht: niiskes ja varjukas lodumetsas, lodusalumetsas, allikate ja ojade ümbruses, viljakal mudasel mullal. Risoom peenike, helepruun. Vars püstine, 6-15 cm pikkune, ühe kuni kolme vahelduva lehega. Lehed helerohelised, ümar-neerjad, hõredalt karvased; esinevad juurmised lehed ja varrelehed. Osa varrelehti ligistub võsutipus rõhtsaks kollakaks pinnaks, mille peal on näha väikeseid kollakaid õisi või vilju

Geograafia → Eesti loodus ja geograafia
51 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun