Võrumaa Kutsehariduskeskus EV-12 Sigrid Pau ERINEVAD KATUSEKATTE MATERJALID Referaat Juhendaja: Andres Aruväli Väimela 2013 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 3 2. KIVIPUISTEGA TERASKATUS 4 3. ROOKATUS 5 4. PUITKATUS 7 5. KOKKUVÕTE 10 6. KASUTATUD KIRJANDUS 11 1. SISSEJUHATUS Järgnev referaat tutvustab kolme katusekatte materjali kivipuistega teraskatust, rookatust ja puitkatust. Need materjalid on välja valitud sellepärast, et need kõik on teineteisest täiesti erinevad, nii koostise kui ka paigaldamisviisi poolest.
ehitatakse plokkidest, mille paksus on 200 mm. Vundamendi tüüp on lintvundament. Varikatus on toetud metallist postidele ja mitte soojustatud. Katus on tehtud puittaladest ning soojustatud mineraalvillaga. Sise- ja välisviimistlus Välisviimistlus: betoonelementidest seined on kaetud halli värvi krohviga. Aknaraamid on tehtud puidust, akna- ja usteraamide värvid on tumepruunid. Elamu katus ja varikatus on kaetud SBS rullmaterjaliga tumepruuni kivipuistega. Rõdud ja terass on tehtud puidust, mille värv on sama, mis on aknaraamides. Puidu kasutamine teeb maja välimus ilusamaks ja muudab seda erinevaks tavalisest kivi- või betoonmajast. Siseviimistlus: krohvitud betoonsein annab vabaduse igale omanikule ise valida oma korteri viimistlust. Kuid soovituslik eluruumides kasutada seinakatteks värvid ja tapeedid, mis saab pesta. Vannitoas ja WC-s põrandad ja seinad parem katta keraamilise plaadiga. Eluruumides on
Kaitsekihti kasutatakse katusekatte päikesekiirguse vastu ja vajaliku tulepüsivuse saavutamiseks. Kui ei kasutata tehases peale kantud UV-kaitse- kihiga rullmaterjali, tuleb kaitsekiht paigaldada objektil. Kaitsekihiks võib olla selleks ettenähtud värvkate või mineraalne puiste. Kui katusekatte alus ei ole vähemalt klassist A2-s1,d0 tuleb tulekatkestusega jagada alla 2400m2 suurusteks aladeks. Tulekatkestuse võib teha >5m laia ja >20mm paksu kivipuistega või >20mm paksu betoonplaadistusega. 49 Katusekatte kaitsekiht Sobiv terasuurus on 8…20 mm, tuulistes piirkondades 16…32 mm. Teravaservalise killustiku kasutamine ei ole soovitav. Kaitsekihi paksus peab olema : (vähemalt 65kg/m2) fraktsioonil 8/20 mm >20 mm (vä (vähemalt 70kg/m2).
Kui pinnas ei sobi rohukasvuks, tuleb nõlvad katta 10-15 cm paksuse kasvumulla kihiga ja selle külvata mitmeaastaste taimede seemnetesegu. Jõeluhtade olevate mullet nõlvade, vooluängide ja kärendike kindlustamiseks tuleb kasutada kivimaterjale, betoonplaate või muid kindlustusviise. Muldeid kindlustatakse ka võretarinditega, mille tühemikud täidetakse kasvumullaga, kuhu külvatakse rohuseeme, bituumeniga töödeldud pinnasega, kivipuistega, betooniga, turba ja liivaseguga, killustikuga, bambusmatiga. 169. Soo tüübid: 14 · I tüüp- sood, mille lasund koosneb püsiva konsenstensiga turvastest suhteliselt tihedatel mineraalsetel pinnastel. · II tüüp- sood, milles lasund koosneb ebapüsiva konsenstensiga turvastest orgaanilistel või
Loeng 9 Katusekatte kaitsekiht Kaitsekihti kasutatakse katusekatte päikesekiirguse vastu ja vajaliku tulepüsivuse saavutamiseks. Kui ei kasutata tehases peale kantud UV-kaitse kihiga rullmaterjali, tuleb katsekiht paigaldada objektil. Kaitsekihiks võib olla selleks ette nähtud värvkate või mineraalne puiste Kui katusekatte alus ei ole vähemalt klassist A2-S1-d0 tuleb tulekatkestusega jagada alla 2400m2 suurusteks aladeks. Tulekatkestuse võib teha >5m laia ja 20mm paksu kivipuistega või >20mm paksu betoonplaadistusega. Sobiv terasuurus on 8-20mm tuulistes piirkondades 16-32 mm. Teravaservalise killustiku kasutamine ei ole soovituslik. Kaitsekihi paksus peab olema: Fraktsioonil 8-20 >20mm Fraktsioonil 16-40 >50mm Bituumen-rullmaterjalist kattele kinnitatakse kaitsekiht kuuma bituumenmastiksiga. Mineraalsest puistest kaitsekiht tuleb teha võimalikult ühtlase terastikulise koostisega ja ilmastikule vastupidavat killustikku kasutades.
annaabi.ee 
