altarimaalil. "Püha Matteuse martüüriumis" puudub igasugune kangelaslikkusele viitav joon. Matteus, kiilaspäine habemik, lamab jõuetult põrandal. Hirtacus on haaranud raugal käest ja valmistub teda mõõgaga läbi torkama. On jäänud veel üksainus kohutav vaikuse hetk. Keegi meestest on tõstnud hirmunult käed - kümme sõrme - , mis on justkui alateadlik meeldetuletus kümnest käsust. Teine mees on vajutanud kõik oma sõrmed kiviplaadile - külmadele käsulaudadele. Tapatöö tunnistajate seas on ükskõikseid, kes kiirustavad lahkuma ja on toimuvale selja pööranud. Aga on ka veretööst põnevil, käsi põsakil istujaid ja sündmuse jälgijaid. Kuigi ingel püüab Matteusele ulatada sulge, teab pühak, et sõna jõud enam ei aita. Hetk on möödas. Jeesuse sõnu "Kõik, kes mõõga tõmbavad, saavad mõõga läbi hukka" on Caravaggio sümboolselt kujutanud kahe detailiga: löögivalmis mõõgatera on Matteuse kohal, aga
Kultus. Preesterkond (tlamacazqui) jagunes vastavalt funktsioonidele. Ohvritoojad preestrid oli eraldi seisus. Ohver. Tavaliselt austati jumalaid tantsu, laulu ja kultusdraamadega, mõnikord ka rituaalse pallimänguga. Levinud oli oma vere ohverdamine sisselõike teel tavaolukorras. Mõnikord ohverdati ka loomi. Tähtsaim ohver oli inimohver - jumalate toit. Massiline sõjavangide ja ka vabatahtlike ohverdamine eriti Huitzilopochtli auks ohvrialtaril. Inimene asetati kiviplaadile, käsist-valust hoiti kinni, preester lõhestas obsidiaanist noaga rinnakorvi, rebis välja südame ja ohverdas selle jumalale. Tenochtitlani peatempli - Suure teocalli (teocalli tähendab tõlkes ´jumala maja´)- kõrval leidsid hispaanlased üle 130 tuhande kolju. Tezcatlipoca auks ohverdati suursuguseim sõjavang, kes terve aasta elas aus ja hiilguses, seejärel aga toodi ohvriks. Rituaalne võitlus (lad. k. gladiatorio) - vang, kelle liikumisvabadus oli piiratud,
asuvad trükitavad ja mittetrükitavad osad samal tasandil. Vaja on peenekristallilist savikat lubja- kivi või dolomiiti, mille erinevus seisneb omaduses imada endasse ühtviisi nii vett kui rasva. Litograafia eeliseks on võimalus trükiplaadil kasutada erinevaid tehnikaid. Näiteks pintsliga maalitud jooni saab graveerimisega struktureerida või esile tõsta. Toulouse-Lautrec kasutas teiste seas ka pritsimistehnikat, mille käigus kantakse kiviplaadile värvipritsmed pintsli ja metallvõrgu abil. See meetod aitab esile tuua varje ning pehmeid üleminekuid erinevate värvide vahel. Edu kõrgpunkt 1892-1894 Pärast seda, kui Moulin Rogue'I plakat oli ta üleöö kuulsaks teinud, töötas Toulouse-Lautrec pingeliselt uute kavandite ja piltide kallal. Marcelle Lender ning mitmed teised uued tuttavad inspireerisid kunstnikku looma pilte, mis tõstsid tema looming kõrgemale kunstilisele tasemele.
Elu ja looming." Koolibri kirjastus. 2007 (lk30-33) 15 Udo Felbinger ,,Henri de Toulouse-Lautrec. Elu ja looming." Koolibri kirjastus. 2007 (lk39) 16 Udo Felbinger ,,Henri de Toulouse-Lautrec. Elu ja looming." Koolibri kirjastus. 2007 (lk42) Litograafia eeliseks on võimalus trükiplaadil kasutada erinevaid tehnikaid. Näiteks pintsliga maalitud jooni saab graveerimisega struktureerida või esile tõsta. Toulouse-Lautrec kasutas teiste seas ka pritsimistehnikat, mille käigus kantakse kiviplaadile värvipritsmed pintsli ja metallvõrgu abil. See meetod aitab esile tuua varje ning pehmeid üleminekuid erinevate värvide vahel. 17 Edu kõrgpunkt 1892-1894 Pärast seda, kui Moulin Rogue'I plakat oli ta üleöö kuulsaks teinud, töötas Toulouse-Lautrec pingeliselt uute kavandite ja piltide kallal. Marcelle Lender ning mitmed teised uued tuttavad inspireerisid kunstnikku looma pilte, mis tõstsid tema looming kõrgemale kunstilisele tasemele
Sellise viisi suureks plussiks on väga peente ja täpsete joonte saamise võimalus. Pikka aega kasutati sügavtrükki raamatute illustreerimisel. Tähtsamad tehnikad on vasegravüür, kuivnõel, ofort, akvatinta, pehmelakk ja metsotinto. Lametrükk- sel juhul on plaadi pind täiesti tasane ja värvi kinnitamiseks kasutatakse mitmeid keemilisi ja fotokeemilisi võtteid. Vana tehnika on litograafia - kivitrükk, mille puhul kantakse kiviplaadile joonistus rasvapliiatsiga. Plaati niisutatakse veega, mille tulemusena trükivärv jääb külge ainult rasvastele kohtadele. Võimalik on ka värviline trükk. Sel puhul tuleb iga osastisvärvi jaoks valmistada omaette plaat. Otseselt kunstiteostena välja pakutud graafikateosed kuuluvad vabagraafika valdkonda. Väga suur roll on läbi aegade olnud raamatugraafikal, eriti 20. sajandil on laialt levinud reklaam- ja tarbegraafika. Nendega seondub omaette graafika alaliik - kirjakunst. 1