· Pistikteralised tööriistad-väikesed teravad kivilaastud, mis kinnitati spetsiaalse kitiga luueseme serva õõnestatud soone sisse. · Tulekivist toksiti välja nooleotsi. · Kivikirved-(kristalsetest kivimitest)-olid ebakorrapärased ja konarliste pindadega ning lihvitud vaid teraosalt. Neil polnud silmaaike ja varre külge kinnitati rihmade abil. · Talb-väike kirves, varretati vahel isegi eriliste sarvest kivipeade abil. · Ahing-luust, sarvest, hoolikalt lihvitud ühel küljel väljaulatuvate kidadega ahingutega püüti kala. · Jäätuur-toruluudest valmistatud-, raiuti jäässe auke talvisel kalapüügil. Asulate sarnase paiknemise, elatusalade ja leiumaterjalide põhjal liigitatakse nad Kunda kultuuri alla. (siia kuulub ka Läti ja Soome mesoliitiline asustus). Neoliitikum Algab keraamika kasutuselevõtuga. Narva kultuur Alates 5000 e:kr alas keraamika ilmumisega Eesti alale
*Tegevusalad- tähtsal kohal oli jaht metsloomadele (põdrad, koprad, veised, karud, metssead). Käidi ka kala. *Tööriistad- tööriistade valmistamisel kasutati tulekivi ja kvartsitükke. Kõõvitsaid kasutati loomanahkadelt rasvakihi kaapimiseks jm. Tollased kivikirved olid ebakorrapärase kuju ja konarliste pindadega ning lihvitud üksnes teraosalt. Väiksemaid kirveid, mida nimatati talbadeks, varretati sarvest kivipeade abil. Luudest ja sarvedest valmistati mitmesuguseid töö-ja terbeesemeid. (toruluudest valmistati jäätuurad, mille abil raiuti talvel jää sisse auk. *Arheoloogiline kultuur- vanade asulate etniline ühtekuuluvus. 4. Kammkeraamika kultuur 4. a.tuh. algus e.Kr., venekirveste kultuur 3.a. tuh. algus e. Kr. Lk. 13-15 (aeg, elanike päritolu, tegevusalad, uskumused) *Kammkeraamika kultuur- umbes 4000 a e. Kr. Elanikud arvatakse pärinevat
Kõplapõllundus. Teine erinevus see, et metalli kasutus vähetähtis, ainult lux esemete jaoks. Metallurgia arenenud, kuid mitte tööriistade ja relvade osas. Seega võiks nad kiviaega lugeda, kuna tööriistad kivist. Ameerika tsivilisatsioone ühendab inimohvrite toomine suurel määral. Siiski peetakse neid teineteisest sõltumatuteks: Kesk-Ameerika-maiad ja Andide-inkade tsivilisatsioonid. Kesk-Ameerikas algas Olmeegidega, kes olid Mehhiko lahe lõunarannikul- tuntud kivipeade kujutiste järgi, mis pärinevad teisest ja esimesest aastatuhandest ekr. Sealt hakkas see levima kõikidesse suundadesse nt Mehhiko mägismaale, kus kujunes Monte Apal??. Mehhiko kiltmaal esimene suurem asula Teotihuacan-kuu püramiidid. Hiilgeaeg 6-8 saj pkr. Kolmas suund ida poole, kus kujunesid välja Maiade linnriigid. Seal ka maiade hieroglüüfkiri. Maiade hiilgeaeg lõppes u 10 saj, kus linnriikide kese kandus Jukatani poolsaare põhjaossa
kaubavahetusele, sest oli vaja muretseda rituaalideks teatud kindlaid esemeid, mida vahetati omavahel. Nt oli vaja obsidiaani (vulkaaniline klaas), mis oli terav ja millega ennast veristati; astelrai astel samuti enese veristamiseks; teatud merekarpe kasutati pasunatena. Vanimat rahvast nimetatakse olmeekideks. Nad elasid Mehhiko lahe lõunarannikul (Mehhiko kiltmaa ja Yukatani poolsaare vahel). 1200-400 eKr. On peetud hilisemate kultuuride alusepanijateks. Neile oli omane suurte kivipeade valmistamine (basaldist). Nende püha loom oli jaaguar. Hästi palju tehti kujusid, mis pidid olema jaaguari ja naise järeltulijad (beebijaaguarid). Tegeleti pallimängudega: olid suured väljakud, pall oli kautsukist ja seda ei tohtinud lasta maha kukkuda, seda aeti edasi õla või puusaga. Yucatani poolsaarel tekkis Maia tsivilisatsioon (I aastatuhat eKr). Põlde sai rajada tänu kuivenduskanalitele. Maiad hakkasid ehitama püramiidtempleid (nagu olmeegid), mille ümber kujunesid linnad
annaabi.ee 
