allanihke suunaliselt. Inimelusid nõuab kõige rohkem just maavärin. Tekivad tulekahjud, vesi tõuseb, Hiidlained. Mõõdetakse seismograafi abil, on loodud kümnest seismojaamast koosneb seismiline monitooringu võrk. Selle abil saadakse prognoosida millal, kus võib väriseda ning suudetakse evakueerida inimesi. Prognoositakse ka muu hulgas laserseadmeid, millega saab registreerida ka väga väikseid maapinna liikumisi. 9. Nõlvaprotsessid: liigitus, tagajärjed. Varisemine kiviosakesed, kiire, suur nõlvakalle Libisemine settekehad, kivimiplokid, väike nõlvakalle, aeglane. Voolamine allavoolava pinna ja materjali vahel pole selget erinevust, aineosakesed liiguvad üksteise suhtes, aeglane. Külmumine ja sulamine kivi nihkub natukene edasi, nihkumine. Nõlvad muutuvad astmeliseks, võib vallandada ,maalihkeid. 10. Mõisted Gaia hüpotees biosfääri terviklikkus, planeet Maa on terviklik organism mis iseend reguleerib
paljudele elusorganismidele elukeskkonnaks. 3. inimesele toidu kasvatamise aluseks. Mulla koostis: Elus osa Eluta osa (Ainelised komponendid) 4% mulla koostisest.Need Vedel Tahke Gaasiline organismid, kes mulla eluks Vesi-mulla Mineraalne pool Kõdu Õhk, mille midagi ära teevad.Seened, osakeste Liiv, savi, väiksemad kiviosakesed. Kruus. Elus osa tahkel koostiseks putukad, bakterid, ussid. vahel ja Annab keemilisi ühendeid. Huumus- kujul on liiv La-gundavad ja kobestavad koostises. lagundatud taimede mass mulda Muld peab olema parajalt kobe ja niiske. Muld on pidevalt ajas muutub ja arenev. Korralik kiht kujuneb sajandite jooksul 1000- 2000a. Mulle kujunemine sõltub: · keskkonnatingimustest(temp, niiskus ja lähtekivimid)
Metsa rohtttaimed ei reageeri madalale R/FR suhtele, niidutaimed on selle muutuste suhtes aga tundlikud. R- tarbitav punane valgus. FR peegelduv kaugpunane valgus. Valgus sellised indikaatorid näitavad kas tulevikus tasub taimel ära hea konkurentsivõime või tugev kaitse herbivooride eest. · Kas taimed on võimelised maa-alust kasvuruumi otsima? Mis võiks olla taimede ruumitaju mehhanismiks? Füüsilised takistused mullas: kokkupressitud muld, kiviosakesed, juured, orgaaniline kõdu jms. Need takistused vähendavad juurte paigutamiseks vajalikku ruumi, raskendavad toitainete leidmist ning hõlvamist. Tasub reageerida ruumi kättesaadavusele enne kui toitained ammenduvad juurte kuhjumise tõttu. Kasvuruumi otsimine ja takistuste vältimine: -juurte eritised (võiks olla ruumitaju mehhanism) kui keemiline rada takistuste tuvastamiseks
usaldusväärne o Metsa all kasvades on rohundil võimalus puude varjust pääseda tühine o Niidul samase suurusega taimede vahel kasvades on aga mõtet üritada varjutamist vältida metsa rohttaimes ei reageeri madalale R/FR suhtele; niidutaimed on aga R/FR muutuste suhtes tundlikumad Kasvuruumi otsimine ja taksituste vältimine · Füüsilised takistused mullas: o Kokkupressitud muld o Kiviosakesed o Juured o Orgaaniline kõdu o Muud sarnased objektid · Vähendavad juurte paigutmiseks vajalikku ruumi · Raskendavad toitainete leidmist ning hõlvamist Tasub reageerida ruumi kättesaadavusele enne kui toitained ammenduvad juurte kuhjumise tõttu · Juurte eritised kui keemiline radar tuvastamiseks · Taimi saab üle kavaldada aktiveeritud söega · Vähese viljakuse mullatüüpides: o Takistuse esinemine mullas sagedam