5 TTK NB! Jäätumiskindlat betooni ei soovitata kasutada kandvate konstruktsioonide ja ei tohi kasutada külmakindla (F) või veetiheda (W) betooni valamisel. Kivinemise kiirendiga betoon - Lisand kiirendab bet.kivinemist ja suurendab betooni algtugevust (3... 4 päeval)10-20%.Kiirendiga betoon ei ole jäätumiskindel betoon s.t. kivineva betooni temperatuur peab olema >+5°C. Mahus paisuv betoon - Mahus paisuvat betooni kasutatakse injektsioon-, surve- ja järelvalul tihendussegudena. Betoon tuleb paigaldada 30 minuti jooksul paisutava aine lisamisest. Betooni kvaliteedi tagamiseks ei tohi koorma suurus olla suurem kui 2,0 m³ . Kvaliteetse betoonkonstruktiooni vältimatuks eelduseks on üldtunnustatud paigaldamis- ja hooldusnormidest kinnipidamine. 6
LUBJAVÄRVI NÄITED: KAITSEVAHENDID Lubi on sööbiv. Tööd tehes kaitske silmi ja käsi. Kui lupja juhtub siiski silma sattuma, tuleb see kohe välja loputada vee või 0,9% keedusoolalahusega. Töötamise ajaks katke ümbritsevad hooneosad ja taimed värvipritsmete eest. TSEMENT Tsement on hüdrauliline sideaine, mis veega segatult moodustab keemiliste reaktsioonide ja protsesside tagajärjel tarduva ja kivineva massi, mis säilitab oma tugevuse nii õhus kui vees. Tsement on settekivimite koostisosi ühtseks kivimiks liitev peeneteraline mineraalne mass. Tsement esineb näiteks liivakivis liivaterade vahelistes tühemikes. Tsementi moodustavad peamiselt ränidioksiid (kvarts, kaltsedon, opaal), karbonaadid (kaltsiit, dolomiit, sideriit), raua oksiidid jne. Vahel on tsementi moodustavaiks mineraalideks ka savimineraalid, vilgud, kips, barüüt ja püriit. Tsement tekib kivimite pooriruumi
Temperatuuri langedes kivinemiskiirus aeglustub. Kui betooni temperatuur on alla 0°C, peatub kivinemisprotsess juhul, kui ei võeta kasutusele erimeetmeid. Talvel betoneerimisel on tähtsaim hoida kivineva betooni temperatuur vahemikus +5...+40°C[3]. Joonis 1. Betooni kivinemise kiirust mõjutavad asjaolud. Tabel 1. Kivinemisaja sõltuvus välistemperatuurist. 4 2. Talvisel betoneerimisel
24). Betoonpindu võib töödelda mehaaniliselt (lihvimine, harjamine, klompimine, vormipinnad jne), survepesuriga (pesubetoon), keemiliselt (happepesu, impregneerimine) või valada erinevate pinnakatetega betoonelemente. Töötluse liigist ja sügavusest olenevalt võib betooni pind olla krobeline, kare, pehme, sile või läikiv (Otsman, 1976: 24). 1.1.2. Raudbetoondetailid Raudbetoon on terasvarrastega tugevdatud betoon. Kõvastuva või kivineva sideaine tugevdamine jäigastava materjaliga on igivana võte juba aastatuhandeid tagasi kasutati erinevates kultuurides savi sarrustamiseks õlgi, roogu või vitsu. Sarnasel põhimõttel toimub ka raudbetooni sardamine ehk armeerimine (Otsman, 1976: 29). Raudbetoonis on terassarruse põhiülesandeks tõmbejõudude vastuvõtmine. Temperatuuri muutumisel raudbetoon ei lagune, sest betoon ja teras paisuvad ühepalju.
vigastaks. · kandvaid raketisi võib eemaldada alles siis kui betoon on saavutanud nõutava tugevuse. 6.6 Talvise betoneerimismeetodi valik sõltuvalt konstruktsioonist. Sõltumata konstruktsioonist, peab talvise betoneerimismeetodi valikul teadma, et temperatuuri langedes kivinemiskiirus aeglustub, kui betooni temperatuur on alla 0ºC, peatub kivinemisprotsess, juhul kui ei võeta kasutusele erimeetmeid. Tähtsaim on hoida kivineva betooni temperatuur vahemikus +5...+40ºC. Betoon peab omama läbikülmumise hetkel kriitilist tugevust (5Mpa), vastasel juhul kaasneb tugevuse oluline langus ja kümakindlus ning veetihedus halvenevad pärast ülessulamist. Massiivse vundamendi betoneerimine talvel Tsemendi kivinemissoojuse ehk eksotermia kasutamine. Meetod on eriti efektiivne kõrgemargiliste betoonide ja massiivsete konstruktsioonide puhul. Kõrgemargilised ja
annaabi.ee 
