sõrmes, Joh jõi end lihtsalt täis.Vic oli palunud ka Johilekõne pidada. Vic unustas end ja hõiskas kõnele vahele.Tahtis Johile peetud kõne tänuks sirelioksa saata teenijaga, aga leitnant(Otto vist, Vici kihlatu) ei lubanud. Otto kahtlustas midagi, küsis Vicilt, andis Johile kõrvakiilu, mis küll tegelikult lõppes sellega et Joh Otto näpuga silma sai hoopis. IX. Camilla tuli Johile veski külla järgmine päev ja nad läksid kivimurdu ja koopa. Joh ütles millegipärast, et on Camilla kingitud asjad ära andnud või kaotanud. Rääkis anonüümselt lugu, kuidas Vic talle samas kohas Ei oli öelnud. Ja tagatipuks palus Camillat endale paari aasta pärast naiseks. Joh saatis Camilla sadama. Camilla ütles, et Otto sai jahil surma. Joh ütles veel viimasel hetkel et ei väärid Camillat, kuid Camilla ikka tahtis. Läks ära laevale
Vicil oli sõrmus jälle sõrmes, Joh jõi end lihtsalt täis.Vic oli palunud ka Johilekõne pidada. Vic unustas end ja hõiskas kõnele vahele.Tahtis Johile peetud kõne tänuks sirelioksa saata teenijaga, aga leitnant(Otto vist, Vici kihlatu) ei lubanud. Otto kahtlustas midagi, küsis Vicilt, andis Johile kõrvakiilu, mis küll tegelikult lõppes sellega et Joh Otto näpuga silma sai hoopis. IX.Camilla tuli Johile veski külla järgmine päev ja nad läksid kivimurdu ja koopa. Joh ütles millegipärast, et on Camilla kingitud asjad ära andnud või kaotanud. Rääkis anonüümselt lugu, kuidas Vic talle samas kohas Ei oli öelnud. Ja tagatipuks palus Camillat endale paari aasta pärast naiseks. Joh saatis Camilla sadama. Camilla ütles, et Otto sai jahil surma. Joh ütles veel viimasel hetkel et ei väärid Camillat, kuid Camilla ikka tahtis. Läks ära laevale.
Lõpuks ei ilmunud itaallane toomkirikusse ning K. vaatas seal üksi ringi. Kui ta soovis kirikust lahkuda kutsuti teda hüüdega kantslist tagasi. Hüüdjaks oli vaimuliku riietes vangla kapten. Ta teatas K.-le, et tema protsessiga on halvad lood. Mees rääkis K.-le loo valvurist ja mehest, kes tahtis väravast sisse saada. Kümnes peatükk Lõpp K. kolmekümne esimese sünnipäeva eelõhtultulid tema juurde korterisse kaks meest. Nad võtsid K. kaasa. Jõuti kivimurdu. K.-l võeti riided ära ning ta asetati ühe kivi juurde ebamugavasse asendisse. Ta vaatas ringi ning nägi, et ülemise korruse akna luugid paiskusid lahti ja seal sirutasend aknas välja kleenuke ja habras keha. Üks meestest surus K. kaelale, teine torkas noa tema südamesse.
Lõpuks ei ilmunud itaallane toomkirikusse ning K. vaatas seal üksi ringi. Kui ta soovis kirikust lahkuda kutsuti teda hüüdega kantslist tagasi. Hüüdjaks oli vaimuliku riietes vangla kapten. Ta teatas K.-le, et tema protsessiga on halvad lood. Mees rääkis K.-le loo valvurist ja mehest, kes tahtis väravast sisse saada. Kümnes peatükk Lõpp K. kolmekümne esimese sünnipäeva eelõhtultulid tema juurde korterisse kaks meest. Nad võtsid K. kaasa. Jõuti kivimurdu. K.-l võeti riided ära ning ta asetati ühe kivi juurde ebamugavasse asendisse. Ta vaatas ringi ning nägi, et ülemise korruse akna luugid paiskusid lahti ja seal sirutasend aknas välja kleenuke ja habras keha. Üks meestest surus K. kaelale, teine torkas noa tema südamesse.
küladesse tagasi. Teiseks kujutas vaarao hauamonumendi juures töötamine igale egiptlasele auasja ja iseenesest mõistetavat kohustust.Suure ülesande täitmisele kaasa aitajad lootsid, et omandavad ka ise väikese osa jumalkuninga suramatusest. Nii suunduski igal aastal juni lõpus talupoegade vool Gizasse, kus nad majutati barakilaadsetesse hädapärastesse ehitistesse ning jagati kaheksameestelisse gruppidesse. Nüüd võis töö alata. Mehed sõisid parvedel üle Niiluse kivimurdu, murdsid seal kaljust lahti kiviploki ning andsid sellele haamrite, meislite, saagide ja puuride abil vajaliku kõrguse ja pikkuse ( 80 sentimeetrist 1,45 meetrini). Iga grupp tiris oma ploki köite ja kangidega puust kelgule ning toimetas selle mööda kaigastest teed Niiluse kaldale. Lootsik viis mehed ja kuni 7,5- tonnise täisnurkse kiviploki teisele kaldale, kus see vinnati kaigasteed mööda ehitusplatsile. Kuna kraanat ja tali tol ajal veel ei tuntud, algas nüüd töö raskeim osa
Sambalt eemaldas katte peaminister Kaarel Eenpalu. 1941. aastal võeti ausammas maha ja veeti traktoriga minema. Mälestusmärgi taasavamine leidis aset 24. juunil 1942.aastal. Taastatud sambal suuri purustusi polnud 1941. aastal oli see lahti monteeritud suurema vandaalitsemiseta. Obeliski edasi-tagasi vedamise käigul olid sellest välja tulnud vaid üksikud killud. Lõplik purustustöö leidis aset 1944. aastal, mil Vene piirivalvurid samba õhkisid ja selle tükid Laane talu lähedale kivimurdu vedasid. Jõelähtme Muinsuskaitse Seltsi eestvedamisel otsustati 1988. aastal, et sammas taastatakse. Väljakaevamistööde käigus selgus, et säilinud tükkidest pole võimalik mälestusmärki taastada. Uue samba valmistas ARS-Monumentaali töökojas kiviraidur Arvi Düna. Sobilik kivirahn leiti Vandjala küla maadelt. Jõelähtme mälestusmärgi taasavamine toimus 23. juunil 1992. aastal. Lõhutud ausamba orginaaltükkidest tehti uue samba lähedale eraldi mälestusmärk. Harju- Risti
tagant välja ja hiilis meestele järele, kassitaoliselt, palja jalu, hoidudes nendest niikaugel, et teda ei nähtaks. Mehed läksid jõeäärset tänavat mööda kolm tänava vahet ülespoole ja pöördusid siis vasakule põiktänavasse. Siis läksid nad otse edasi, kuni jõudsid Cardiffi künka poole viiva teeni, ja pöördusid sinna. Nad möödusid peatumata vana ueilslase1 majast poola! mäeveerul ja roniisid ikka ülespoole. Tubli, -- mõtles Huck -- nad mataVad ta vanasse kivimurdu. Kuid nad ei peatunud ka kivimurru kohal. Nad läksid edasi, mäetippu, pöördusid kitsale rajale kõrgete parkmullapuupõõsaste vahel ja kadusid korraga pimedusse. Huck otsustas nüüd vahemaad vähendada, sest nad ei võinud teda näha. Ta järgnes neile veidi aega joostes; tasandas siis sammu, kartes; et jõuab liiga kiiresti edasi; sammus veel tükikese teed ja peatus siis; kuulatas; ei mingit häält, mingit, ainult oma südame põksumist arvas Huck kuulvat. Teispool mäge
annaabi.ee 
