Settekivimid tekkinud lahustest väljasadestumise teel või organismide kivistumisel. Moondekivimid kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moodustunud kivimid, näiteks gneiss, kilt, marmor.. 22. Magmakivimid, nende tekkemehhanism effusiivsed ja intrusiivsed kivimid. Magmakivimid ehk tardkivimid. Tekivad magma tardumisel maakoores või maapinnal. Maakoorde tunginud magmast enamus kristalliseerub kooresiseste ehk intrusiivsete kivimitena, maapinnale jõuab ja tardub purske ehk effusiivsete kivimitena suhteliselt võib osa magmast. 23. Magma teke ja selle liikumine maakoores ning magmakambrite teke? Magma teke kõrgel temperatuuril ja rõhul tekkinud maakoores või vahevöö ülemises osas vedel sulam, peamised koostiselemendid: O, Si, Al, Fe, Ca, Mg, Na, K, H2O, CO2, H2S. Liikumine maakoores ehk intrusioon. Magmakeha tungimine ülespoole. Magmakambrite teke kaks
Moondekivimid kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moodustunud kivimid, näiteks gneiss, kilt, marmor. 18. Magmakivimid, nende tekkemehhanism effusiivsed ja intrusiivsed kivimid. Magmakivimid ehk tardkivimid - tekivad magma tardumisel maakoores või maapinnal. Maakoorde tunginud magmast enamus kristalliseerub kooresiseste ehk intrusiivsete kivimitena, maapinnale jõuab ja tardub purske ehk effusiivsete kivimitena suhteliselt väike osa magmast. 19. Magma teke ja selle liikumine maakoores ning magmakambrite teke? Magma teke kõrgel temperatuuril ja rõhul tekkinud maakoores või vahevöö ülemises osas vedel sulam, peamised koostiselemendid: O, Si, Al, Fe, Ca, Mg, Na, K, H2O, CO2, H2S. Liikumine maakoores ehk intrusioon. Magmakeha tungimine ülespoole. Magmakambrite teke kaks ookeanilise maakoorega laamaosa või ookeaniline ja
aluspõhjast, millest tingituna on mulla lähtekivim karbonaatide rikkas. Sellest oleneb omakorda muldade kujunemis tingimused ning taimkatte iseloom. Aladel, kus pinnakate on väga õhuke võtavad aluspõhja kivimid otseselt osa muldade tekkest ja taimkatte kujunemisest. Mere pealetungide ajal kujunesid vastavalt veekogude tingimustele ja kohalikule ainesele setendid, mida tänapäeval tunneme Eesti pealiskorra kivimitena (savi,liivakivi, lubjakivi, mergli, dolomiit). 2. Glatsiaalne periood. pikaajalised mandrijää kulutusprotsessid (erosioon,deflatsioon, karstumine jne.) kujunesvälja nn. vana reljeef. Laamade liikumine-vastavalt asendi muutusele, muutus Päikeselt saadav kiirgusenergia, teisenes kliima ja kujunesid uued maastikud oma elustikuga ning toimusid vastavalt paleogeograafilistele tingimustele iseloomulikud geoloogilised protsessid. 3.Postglatsiaalne periood.
Alla painduva laama kivimid sulavad vahevöös kuumuses ja tekitavad magmakoldeid.Seal purskub magma mööda maakoore lõhesid kaudu ka maapinnale.Kõike protsesse saadavad tugevad maavärinad,vulkaanipursked ja ka pressitakse mandrilaama servas olevad kivimid kõrgeteks mäestikeks, vulkaanilisteks saarteks. 2.Kahe mandrilaama põrkumine-nende servad purunevad,painduvad,kerkivad ka kõrgeteks mäeahelikeks.Mandrilised laamad on liiga kerged,et vahevöösse vajuda ning kuhjuvad seetõttu kivimitena üksteise otsa,kasvatades mandrilist maakoort aina paksemaks,neis kohtades esineb maavärinaid,kuid vulkaanipurskeid vähem sest maakoor on väga paks.(India ja Euraasia laama põrkumine).Seega kurrutuse(kurdude teke maakoores laamade liikumise tagajärjel) tagajärjel tekivad kurdmäestikud,mis on lainekujulistesse voltidesse surutud laamad. 3.Kahe ookeanilise laama põrkumine-ühe laama serv sukeldub vahevöösse.Sukeldumisjoont jäävad tähistama süvikud
annaabi.ee 
