Viimane jääaeg algas 2 miljonit aastat tagasi ja lõppes alles 10 000 aasta eest. Suurel jääajal oli vahepeal ka soojemaid perioode, mil osa jääd taandus ja sulas. Tegelikult elame me veel praegugi jääajastu lõpus, kuigi praegu täheldatakse kliima soojenemist. Kunagi võib tulla ka uusi jääaegu. Eesti ajal on olnud 4 jääaega. Jääajad Eestis ja nende mõju meie maastikule Kui liustik edasi liigub, haarab ta endasse kivimipuru - moreeni ja kraabib sellega kaljupinda. Kuigi Eestimaa on suurema osa geoloogilisest ajaloost olnud maismaa, ei saa me kahjuks pärast liustiku kulutustööd enam leida kuigi palju jääajaeelsetel ajastutel tekkinud pinnavorme. Kui jääaeg algas, tõid liustikujää keeled Eestisse suurel hulgal kivirahne ja kivimipuru. Kui liustik lõpuks sulama hakkas, jäid temast maha rändrahnud ja moreensetted, mis katavad suure osa Eestimaast.
Eesti alad said jääst täiesti puhtaks tegelikult alles 13 000 11 000 a eKr. Kuid siiski on jääaja mõjusid tunda ja näha tänapäevani nii maasikus kui ka inimestes. Tänu jääaja maastikukujundustele, tekkisid ka juba IX aastatuhandell eKr Eesti aladel algsed asulad. Jääaeg muutis suuresti Eesti maastikku, näiteks kui jääaeg algas, tõid suured ja paksud jääliustikud kaasa suurel hulgal suuremaid ja väiksemaid kive ning kivimipuru, mis paljastasid paekatte, lihvisid kaljupanku ja jää sulades jätsid maha suuri rändrahne ning moreensetteid mis katavad siiamaani suure osa Eestist. Liustikusetetest tekkisi ka palju künkaid, kuhu tekkisid meie esimesed kindlustatud asulad ehk linnused.Näiteks mandri-Eestis Otepää maalinnus, Alatskivi Kalevipoja säng ja Saaremaal Kaarma ja Valjala maalinnad. Nii et järelikult just tänu jääajale sai alhuse küll pigem algne
aastat eKr vabanes Eesti ala lõplikult jääst. Suurel jääajal oli vahepeal ka soojemaid perioode, mil osa jääd taandus ja sulas. Tegelikult elame me veel praegugi jääajastu lõpus, kuigi praegu täheldatakse kliima soojenemist. Kunagi võib tulla ka uusi jääaegu. Tänu jääaja maastikkukujundamisele, tekkisid ka algsed asulad Eesti aladel juba IX aastatuhande alguses. Kui jääaeg algas, tõid liustikujää 1-2 km paksused kihid Eestisse suurel hulgal kivirahne ja kivimipuru, mis paljastasid paepinna, lihvisid kaljupanku ning jätsid hiljem maha rändrahnud ja moreensetted, mis katavad suure osa Eestimaast. Moreentasandikud tekkisid suurte liustikusulavee-alade all. Seal ulatub moreeni paksus kohati 10 meetrini. Liustikusetetest moodustusid ka paljud meie künkad, millele tekkisid esimesed kindlustatud asulad ehk linnused: Mandri-Eestis Otepää mägilinnus, Alatskivi Kalevipoja säng ning ka Saaremaal Valjala ja Kaarma maalinnad
Saturnil on ka palju kuusid/ kaaslaseid. Suurim nendest on Titan. Saturn on samuti gaasiline hiidplannet nagu Jupitergi. Arvatavasti on tal ka väike kivisüdamik, mis on ümbritsetud metallilise vesiniku kihiga. Ta kiirgab rohkem energiat, kui saab tegelikult Päikeselt ja on ainukene planeet, mille tihedus on väiksem, kui veel. Saturni rõngad on laiad, aga kokkusurutud ja koosnevad loendamatust hulgast erineva suurusega jäätükkidest. Lisaks leidub seal ka veel kivimipuru. Neid rõngaid leidub ka Jupiteril, Uraanil ja Neptuunil, kuid siiski pole need ühelgi neist nii muljetavaldavad, kui Saturnil. 2.7. Uraan Uraan on seitsmes planeet Päikesest. Keskmiseks kauguseks Päikesest 2 870 972 200 km. Päev Uraanil kestab 17, 24 tundi ning suuri kuusid on tal 5- Miranda, Ariel, Umbriel, Titania, Oberon. Lisaks on tal 22 väikekuud ja 2 rõngast. Erinevalt Jupiterist ja Saturnist pole tal võimsat vesinikuatmosfääri. Südamik on arvatavasti
annaabi.ee 
