dateeritud üle kolme tuhande aasta vanust orgaanilist ainet (kalibreerimata vanus 3390±35 14C aastat tagasi, kalibreeritud vanus ühe sigma puhul ehk 68-protsendilise tõenäosusega oleks 37403640 aastat ehk 17401640 aastat e.Kr.). Väikekraatritest on dateeritud puusütt, mille vanuseks saadi kuni 2920±240 aastat. Uuringute põhjal võivad kraatrid olla ligikaudu isegi 7500 aastat vanad, kui dateerida kraatrist välja paiskunud pinnast ning kivimiosakesi ümbruskonna soodes ja järvedes. Meteoriidi põhimass plahvatusel pihustus ning seni on leitud vaid 0,5 kuni 28 g kaaluvaid meteoriitse raua tükikesi kõrvalkraatritest. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=252 ) 2. GEOLOOGIA Eesti ainsal 50 ha suurusel geoloogilisel kaitsealal (58º24'p.l., 22º40'i.p.) paikneb 9 meteoriidikraatrit: peakraater ja kaheksa kõrvalkraatrit (Joonis 2).
sademete kogus võib olla ka mitmekordne. Aastane sademete hulk on ranniku lähedal umbes 15 mm, kuid idapoolse järsaku aladel 100 mm. Vahel sajab nn. kuiva vihma. See tähendab, et pilvedest langev vesi ei jõuagi maapinnale, sest muutub kõrge temperatuuri ja suure aurumise tõttu õhus uuesti veeauruks. Kuigi vihm on kõrbes haruldane, sajab see tavaliselt paduvihmana, millega kaasnevad tugev äike ja tulvavesi. Veevool, mis kannab endaga kaasas kivimiosakesi, uuristab kõrbepinnasesse laiu ja sügavaid jõeorge, mida nimetatakse kanjoniteks. Pärast vihma kuivavad jõed kiiresti ära, järele jääb kuiv jõesäng, mida nimetatakse vadiks. Üheks oluliseks niiskuse allikaks on külma hoovuse tõttu mere kohal jahtunud õhk ja õhuniiskus, mis Namibi kõrbes kondenseerub uduks keskmiselt 60 päeval aastas. Udu ulatub kuni 30 km sisemaale. Väiksemad mäed ja takistused soodustavad
Tõenäoliselt pole veel siiani kõiki kraatreid leitud. Kaali meteoriit langes sinna vähemalt neli tuhat aastat tagasi, kuivõrd peakraatrist on radiosüsinikumeetodiga dateeritud üle kolme tuhande aasta vanust orgaanilist ainet. Väikekraatritest on dateeritud puusütt, mille vanuseks saadi kuni 2920±240 aastat. Uuringute põhjal võivad kraatrid olla ligikaudu isegi 7500 aastat vanad, kui dateerida kraatrist välja paiskunud pinnast ning kivimiosakesi ümbruskonnasoodes. Meteoriidi põhimass plahvatusel pihustus ning seni on leitud vaid 0,5 kuni 28 g kaaluvaid meteoriitse raua tükikesi kõrvalkraatritest.4 2.3 Geoloogilisi andmeid Eesti ainsal, 50 hektari suurusel geoloogilisel kaitsealal (58° pl., 22°40' ip.) paikneb üheksa meteoriidikraatrit: peakraater ja kaheksa kõrvalkraatrit. Peakraatri põhjas asetseb Kaali järvik, mille läbimõõt olenevalt vee hulgast on 30-60 meetrit ja sügavus 1-6 meetrit. Järvik toitub
Tihti libisevad liustikud justkui õhukesel sulavee kihil. Liustiku ülemist osa nimetatakse toitealaks. See asub pilvepiiril, kus sajab pidevalt juurde uut lund. Lumi kuhjub ja muutub jääks. Liustiku allosas on aga äravooluala, kus jää sulab veeks. Liustiku voolamisel mööda kaljusid, võivad liustikku tekkida sügavad liustikulõhed. Mäestikes kuhjuvad liustike ette ja külgedele vallid - otsa- ja küljemoreenid, mis sisaldavad erineva suurusega kivimiosakesi ja isegi rändrahne. Mooren võib tähistada pinnavormi kui ka liustiku poolt kuhjatud setet. Mandriliustik Igilume ja igijää aladel on kogu aasta vältel õhutemperatuur alla null kraadi. Sellest tulenevalt ei sula lumi ega jää seal kunagi ära. Sademeid aga vähesel määral siiski esineb, mille tulemusena on seal tuhandete aastate jooksul moodustunud hiiglaslike mõõtmetega igijää- ja igilumeväljad. Sellise jääkilbi paksus võib ulatuda mitme kilomeetrini.