Mineraalide ebaühtlane jaotus kivimis loob taksiidilise või orienteeritud tekstuuri. Taksiidilise tekstuuriga kivimis moodustavad erinevate omadustega koostisosad kogumikke. Orienteeritud tekstuurid väljenduvad kristallide paralleelse paigutusena kivimis. Eriti selgelt ilmneb see plaatjate ja leheliste kristallide puhul. Orienteeritust tingib kas magma liikumine või ühesuunaline rõhk kristallide kasvu ajal. Laavavooludest moodustunud kivimeile on sageli iseloomulik orienteeritud tekstuuride hulka kuuluv fluidaalne e voolutekstuur (Joonis 3). (1) Kivimi koosnemine vahelduvalt erineva mineraalse koostisega vööndeist annab talle vöödilise tekstuuri. 4.4. Tardkivimite tüübid Tardkivimeid rühmitatakse kahe printsiibi alusel. Magma tardumise sügavuse järgi jagatakse kivimid: · purskekivimiteks (efusiivseteks e vulkaanilisteks kivimiteks); · süvakivimiteks (intrusiivseteks kivimiteks), alajaotusena eraldatakse
kaltsiit, tseoliidid. Püroklastiline struktuur on iseloomulik tuffidele, kus esinevad koos väga erineva suurusega purdmater- jal ja vulkaaniline klaas Tekstuuri põhjal: kôige laiemalt levinud süvakivimites massiivne, purdkivimites aga kavernoosne tekstuur. Mineraalide ebaühtlane jaotus kivimis loob aga taksiidilise vôi orienteeritud tekstuuri. Taksiidilise tekstuuriga kivimi eri osades on mônevôrra erinev struktuur. . Laavavooludest moodustunud kivimeile on sageli iseloomulik fluidaalne e. voolutekstuur. Kivimi koosnemine vahelduvalt erineva mineraalse koostisega vööndeist annab talle vöödilise tekstuuri. Ränidioksiidi sisaldusel- põhinev klassifikatsioon jagab magmakivimid happelisteks, keskmisteks, aluselisteks ja ultraaluselisteks 21. Struktuursetele tekstuursetele tunnustele tuginev magmakivimite klassifikatsioon süva, poolsüva (soon) ja effusiivsed kivimid. Neid iseloomustav terasuurus ja fenokristallide olemasolu
juures läheb üle tsementstruktuuriks. Peitkristalset, paakunud klaasja massiga kivimit nimetatakse müloniidiks. Vastav struktuur on müloniitne struktuur. Kontaktmoondel tekib kivimite kõrgetemperatuurilisel ümberkristalliseerumisel väga peeneteraline, üksikutest mikroskoopilistest idiomorfsetest kristallidest koosnev kivim (agregaat), mida iseloomustab karplik murre. Vastav stuktuur on sarvkivistruktuur. Väga iseloomulik metamorfseile kivimeile on nende mineraalide orienteeritud levik. Nii moodustunud direktiivsetest tekstuuridest on sagedasim paralleeltasapinnaline tekstuur, mis madala moondeastme peitkristalseis, väga ôhukeseplaadilistes kivimeis väljendub "kivimi lôhenevuse" e. klivaazhina, veidi jämedateralisemais plaatjais (paksusega alla 1 cm) kivimeis kildalisusena ja kôrge moondeastme kivimites tumedateheledate mineraalide vööndilise vaheldumise gneisilise e. vöödilise tekstuurina.
spetsiifiliste tunnustega uued kivimid. Mõned lähtekivimid ja moondekivimid: basalt-eklogiidi, lubjakivi-marmor, kvartsliiv- kvartsiidiks. Madala astme kivimitele (kildad) on tüüpiline, et põhimassi mineraalide terasuurus on alla 0.1 mm s.o. nad on peitkristalsed. Lehelise kristallikujuga mineraalide esinemise korral on need tüüpiliselt paralleeltasapinnalise orientatsiooniga, mis loob kivimeis kildalise tekstuuri. Keskmise moondeastme kivimeile (kristalsetele kiltadele) on iseloomulik palja silmaga nähtavad põhimassi mineraalid: vilgud, amfiboolid, päevakivid, kvarts. Need mineraalid moodustavad ka porfüroblaste, nagu seda teevad veel granaat ja stauroliit. Muskoviidi või tema väga peeneliblelise erimi, seritsiidi esinemine annab kivimile hõbedase läike, kloriidid, talk, epidoot ja serpentiin värvivad kivimi aga roheliseks. Kunagised lõhed on täitunud aga valkja kvartsi, kaltsiidi, albiidi,
• TAIMKATE KAITSEB MULDA EROSIOONI EEST, KINNISTAB PINNAST • ELUSTIK - LAGUNDAJAD, KÕDUNDAJAD, KOBESTAJAD Inimene: Karjatamine Põlluharimine Ehitamine jne Mullateke, orgaanilise aine muundumise saaduste toimel mulla lähtekivimist mulla kujunemise protsess. Mullateket mõjutavad kliima, lähtekivimi koostis ja omadused, pinnamood, veerežiim ning inimtegevus. Esmane mullateke algab organismide asumisega kivimeile (murendeile), seejärel kivimi mineraalosa ja orgaaniliste ainete vahelised reaktsioonid järjest hoogustuvad. Kui orgaanilise aine süntees ja muundumine kulgevad jõudsalt, siis kiirenevad ka kivimitemurenemine ja mullateke ning taimkatte ja mulla vaheline bioloogiline aine- ja energiaringe. Mullatekkele on kõikjal kogu maakeral iseloomulik huumuseakumulatsioon (kamardumine) – see bioloogiline protsess on iseloo- mulik ühtsele mullatekkele
annaabi.ee 
