· Leelo Tungla koostatud raamatutes ,,Isa, palun loe mulle", ,,Taadu, palun loe mulle" · luuleraamatus ,,Jõulutunne on see" · Jaanus Vaiksoo, Sirje Toomla, Kadri Ilvese ,,Aabitsas" · Ene Jundase, Riina Kippaku, Krista Kumbergi ja Silvi Põdra õpikus ,,Ilus emakeel. 2. klassi eesti keele õpik, 1. osa" · Kirjanduse õpikus 7. klassile ,,Labürint" · Luuleraamatus ,,Seitse paid" · Luuleraamatus ,,Kõik, kõik on uus septembrikuus" · "Tuulepesad" - 5. klassi kirjanduse õpik · "Kivikillud" 6. klassi kirjanduse õpik jm · Kogumikus "Eesti jõulumuinasjutte. Kuu ja tähed kuusepuul." (TEA) · Jõuluraamatus "Päkapikk, kus peidad end?" (TEA) · Eesti keele õpik 2. klassile II osa (AVITA 2007) · Kogumikus "Minu esimene raamat" (Eesti Lastekirjanduse Keskus) · Ajakirjas "Eesti Naine" - 2008. aasta juulikuu numbris - novell "Salgamise salgamise teooria" · Kogumikus "Neli kaunist kleiti" - luuletusi aastaaegadest (TEA) · Kogumikus "Eesti lasteluule kuldraamat" (TEA)
arenesid nooremad liigid välja palju kiiremini. Hominiidid e inimahvlased 6 5 mln a t Hargnesid Aafrikas tänapäeva inimahvidest Austrolopiteekus 5 2 mln a t Homo habilis 2,5 mln a t Tööriistade valmistamise oskus (kivikillud jne) Homo erectus 2 mln a t Tule kasutuselevõtt, kivist tööriistad, küttimine ja korilus; ränne Euroopasse,Aasiasse Heidelbergi inimene 7 600 000 a t Tänapäeva inimese otsene
Rukkikasvatus 2. Tarandkalmed Keskmine 1. Kaheväljasüsteem 2. Viikingiajastu Noorem 1. Kristianiseerimine 2. Kedrakeraamika 3. Miks valisid inimesed asulakohaks tänapäeva Pulli küla? Sest see koht vastas kõigile nõudmistele: jõgi, järv, kalapüük, mets. 4. Millised teadmised on tänapäeval Pulli asulast ja selle asutajatest? Kivikillud, tööriistad ja tootmisjäägid. Võibolla oli umbes 50 inimest. Bioloogiliselt samad, ei külvanud vilja ja tegelesid korilusega. 5. Mis annab tunnistust faktist, et Pulli asulas elanud inimesed ei olnud muudest piirkondadest isoleeritud? Nad oskasid ka muid asju teha, teist kultuuri oli. Sellist kvartsikivi Eestis ei leidu, nagu neil oli, mis näitab, et tegeleti mingil määral kaubandusega. 6
Suust lähtuval sõnalgi võis olla vägi, näiteks kardeti needmist. Ka inimesest või loomast, linnust jt maa peal liikumisel maha jääv jälg on hingejõu jälg, mistõttu näiteks kellegi jälgedele suuandmine on tähendanud mõlema eriolendi hingejõu ühendamist. Nagu inimese elujõud keskendub teatud elundeisse ja kehaosadesse, nii ka loomadel-lindudel sisaldavad eriti ohtrasti elujõudu näiteks kihvad, küüned, sarved, karvad, suled, nokad; elujõudu sisaldavad ka kivikillud, karbikesed jms. Kes selliseid asju endale saab, saab endale ka vastava olendi jõu. Seepärast hoiti enda ligiduses neid jõudu sisaldavaid esemeid. Eriti rohkesti olid nendega varustatud nõiad. Laip Surnu puhul tema elujõud on temast lahkunud. Kuna keha külmub, kangestub, hakkab haisema ja mädanema, millest järeldub, et keha on vallutanud mingisugused võõrad jõud, muidugi siis tugevamad ja järelikult ka elavaile kardetavad jõud. Sellepärast laip on muutunud
Nad olid õnnelikud, et nägid vana koolivenda. Parasjagu sõid mehed lõunat. Ahas rääkis sellest, et koolilinn Tartu oi täitsa tühi peale paugutamist. Koolivennad olid liiga vara jooksu pannud. Vahepeal ütles ka Miljan sõna sekka aga nagu ikka kooliajalgi naersid selle üle kõik. Miljan oli klassis naljataja. Nurgas istus ka Kohlapuu, kes oli saanud Kästna all kriimustada. Ta ei tahtnud lasta teisi ja kui kuul vastu tema kivi lasti ja kivikillud teda kriimustasid hakkas ta suurest vihast paugutama. Kohlapuu oli siiamaani tige ja verejanuline. Peagi pidid poisid õppusele minema ja kuna Tääker oli päevamees jäi ta kasarmusse. Ahas sai temaga veel juttu puhuda. Varsti tuli aga Ahase isa talle järele ning Ahas võttis julguse kokku ning ütles, et ta ei tule jääb siia. Muidugi oli sa kurb aga mis teha. Üks poeg punastega sõdib teine valgetega. Poole õppuse pealt tulid juba poisid kasarmusse
Nad olid õnnelikud, et nägid vana koolivenda. Parasjagu sõid mehed lõunat. Ahas rääkis sellest, et koolilinn Tartu oi täitsa tühi peale paugutamist. Koolivennad olid liiga vara jooksu pannud. Vahepeal ütles ka Miljan sõna sekka aga nagu ikka kooliajalgi naersid selle üle kõik. Miljan oli klassis naljataja. Nurgas istus ka Kohlapuu, kes oli saanud Kästna all kriimustada. Ta ei tahtnud lasta teisi ja kui kuul vastu tema kivi lasti ja kivikillud teda kriimustasid hakkas ta suurest vihast paugutama. Kohlapuu oli siiamaani tige ja verejanuline. Peagi pidid poisid õppusele minema ja kuna Tääker oli päevamees jäi ta kasarmusse. Ahas sai temaga veel juttu puhuda. Varsti tuli aga Ahase isa talle järele ning Ahas võttis julguse kokku ning ütles, et ta ei tule jääb siia. Muidugi oli sa kurb aga mis teha. Üks poeg punastega sõdib teine valgetega. Poole õppuse pealt tulid juba poisid kasarmusse
aastat tagasi. Kõik need vanimad luud on leitud Aafrikast. Arvestades neid leiukohti ning luude vanust, on selgunud, et inimeste algkodu oligi Aafrikas. Arvatavasti elati tol ajal koos väikeste juhuslike karjadena, kuhu võis kuuluda umbes 15 inimest. Tegeleti korilusega ja peamiselt väikeloomade küttimisega, söödi raipeid. Nagu öeldud olid nad esimesed Homo perekonnast ning esimesed teadaolevad tööriistade valmistajad. Arvatakse, et nende poolt valmistatud ja kasutatud teravad kivikillud võimaldasid raipesöömise puhul kiiresti värskemale lihale juurde pääseda. Väliselt olid HH u 1,3 m pikad ja u 40 kg rasked. Ajumaht oli neil 600900 cm³. Olid peamiselt taimetoidulised ning nagu näitavad hammaste uuringud, oli neil toit sarnane simpansidega. Neil oli uue tavana komme toit koguda ja viia laagrisse, mitte süüa leiukohas kohapeal. Arvatakse, et Homo habilisel olid kõnekeele alged. Olduvaist on leitud kivist koja või varikatuse jäänused. dateeringud:
mis sa sääl liputad saba? Asjata vaevad end, Intsuke, varblast sa siiski ei taba." Väle on pisike linnuke, kargaski hops aiateiba! ,,Pühi suu puhtaks, va kiisuke, mine, saad mujaltki leiba!" Lapse palve tibukesele Tibukene, ütle mulle, millal hakkad munema! Iga päev toon teri sulle, mune ikkagi ei saa- Sõit Sõidan sõitu rutulist, mul on tore sõiduriist, rattad tal on valgest vasest, rattarummud kõvast kasest. Rattad aina vuravad, kivikillud kargavad. Sõida, hobu, sõida, hopp! Üle nurme kopp-kopp-kopp! Nurmes naerid hiigelsuured, põllul petersellijuured! Lähme linna saia tooma, Petserisse piima jooma! Linnuke Linnukene oksa pääl, piiksub, vaene, kurvalt sääl. Lumi katab maad. Kust sa süüa saad? Tuleb väike Jukuke, kaenlas leivakakuke. Nüüd saad süüa sa, ole mureta! Vaike jänes Väike jänes -- küll on kena -- pehme, siidine ja hall,
Ümbritsetud ringvalliga. Sarnanevad meteoriidikraatriga. Vulkaanide purskeproduktid: 1)Laavavoolud 2)Püroklastiline materjal (purustatud kivimid) 3)Lõõmpilved 4)Mudavoolud Mandelkivi tühikulise tekstuuriga laavakivim. Mandlid-tühikutesse settinud mineraalid. Vesikulaarne basalt gaasimullidest tühikulise pealispinnaga. Veealused laavakogumid võtavad ümaraid nn. padjakujulisi vorme, milles tulevad esile mikrolõhed. Püroklastiline materjal - vulkaanilised pommid, kivikillud, bretsha, kruus, liiv, tuhk, tuff(paakunud tuhk). Vulkaanilised gaasid suures osas H2O ja CO2. Mandrivulkaanidel veeauru rohkem. Muudest ainetest kõige rohkem SO 2 jms. Laavavoolu vette suubumisel tekib plahvatuslik veeauru purse. Mudavoolud püroklastika+vesi. Eriti esineb lumekattega vulkaanidel. Vulkaanilise piirkonna maasisese aktiivsuse ilmingud. Fumaroolid(väävlisuits), Geisrid, Mudavulkaanid. Laavavol ise on suhteliselt väike ohuallikas
annaabi.ee 
