Öösel kasvas Prometheusele maks uuesti tagasi ja hommikul oli kotkale valmis uus söömaaeg. Kui Prometheus oli aastasadasid piinades ja üksinduses mööda saatnud, märkas Kaukasuse kalju külge aheldatud kangelast Herakles. Herakles tappis kotka ning kinkis Prometheusile vabaduse. Et aga Zeus oleks lepitatud ja tema needus täide läinud, pidi Prometheus kandma raudsõrmust, millesse oli kinnitatud kivikild Kaukasuse kalju küljest. Ja sellest ajast peale kannavad inimesed Prometheuse teo mälestuseks kiviga sõrmuseid, kuigi nad on ammu unustanud kangelase, kes ei tahtnud alistuda jumalatele ja jäi õnnetuses truuks inimestele.
Seinele maaliti pidusid ja portreid. Mehed tumedad, naised heledad. Nagu kreekaski. Rooma Kunst 1. Vabariigi ajajärk 3-1 saj e.Kr 2. Impeeriumi ajajärk 1.saj lõpp 5 saj p.Kr Roomlaste kultuur kui kunst · Rooma eeskujuks olid Kreeka saavutused · Arhitektuuris lähtuti Kreeka ja Etruski ehtituskultuurist, kuid tehti palju uuendusi · Tähtsaim rooma leiutis nn. Betoon (sideaine)(kivikild, vulkaani tolm ja vesi) · Ehitati põletatud tellistest, ruumid tehti silinder või ristvõlviga · Sambaid ühendati kaartega, see moodustas kaaristu ehk arkaadi · Kõige suurejoonelisem ehitis Colosseum · Colosseum - mahutas 50 000 pealtvaatajat, gladiaatorite omavaheliste ja loomade gladiaatorite võitlused. Kuni 3000 paari oleks mahtunud sinna võitlema ning seal peeti ka merelahinguid
riiet. Saaremaal hakati ka luust terariistu, rõngaid ja hammashelmeid tegema. Mehed, aga iseäranis naised, kandsid ehteid juustes, kaelas, käte ja jalgade ümber. Ehteasjad olid alguses väga lihtsad. Nad olid tehtud luust, värvilistest ja läikivatest kividest, loomade hammastest ja kihvadest, konnakarpidest jm. Üsna osav oli kiviaja inimene ka joonistamises. Tal polnud küll paberit ega lõuendit, samuti pliiatsit ja kustlikult valmistatud värve. Ainukesteks abinõudeks olid terav kivikild ja harilikult loodusest saadud värvid - punane, pruun ja must. Kiviaja inimesed joonistasid oma koopa seinale loomi, kelle peale nad jahti pidasid ja kellega tihti kokku puutusid, näiteks mammuteid, metshargi, põtru ja hobuseid, harvemini inimesi. Mõned joonistused on nii tõeparased ja ilusad, et raske on uskuda, et need joonistasid inimesed aastatuhandeid tagasi. Taimed kiviaja kunstnikku ei huvitanud. Kiviaja inimesed tegid ilusaid väljalõikeid ka luusse ja puusse
okupatsiooniajal, valmistamaks meid ette uueks võimaluseks. Aitas säilitada me lootust. Aitas koos teistega ära tunda hetke ja oli kohal, kui ta väljendatud unistustele anti iseseisvusega võimalus. Ent nagu poeetidega ikka, ei jää ta ajale võlgu (Metafoor) nüüdki. Kuulake. Kolm kolpa kolmes leeris ja kolme tuule peal, neil sõda aina veeres ei tahtnud rahu eal. -Need olid Eesti kolud. -Need olid Eesti olud. Mul ei ole siia miskit lisada. Tänavune kivikild kuulub Hando Runnelile, vastutus meie vabaduste hoidmise eest kuulub tänase päeva poliitikategijatele, aga ka kultuuritegijatele. Kultuuritegelaste liistud (Metafoor), nagu ikka normaalses ühiskonnas, võimaldavad väga hästi me vabadust testida, ka piire testida, sest vabaduse teine pool on ikka ja alati vastutus. Las olla ka tulevärki, aga mitte kunagi ainult tulevärki! Ilusat iseseisvuse taastamise 26. aastapäeva!
Pandora lõi kaane kinni, kuid lootus jäi veel laekasse. 9. Zeusi käsul neediti Promotheus kõige raskemate ja tugevamate ahelatega kõrge kalju külge Kaukasuse mägedes. 10. Kuna P. andeks ei palunud, saatis Zeus hiiglasliku kotka teda piinama. Kotkas rebis iga päev ta ihust maksa välja ja sõi seda. (Öösel kasvas maks tagasi) 11. Zeusi poeg märkas teda, tappis kotka ja kinkis Promotheusile vabaduse. 12. Needuse tõttu pidi P. iga päev kandma raudsõrmust, millesse oli kinnitatud kivikild kalju küljest. (mälestuseks kannavad inimesed siiani kiviga sõrmuseid) Kuldvillak 1. Kreeka kuningas, kelle naine oli jumalikust soost. Neile sündisid poeg Phrixos ja tütar Helle. 2. Kuningas kihutas oma naise majast välja ja võttis uue naise. (lapsed jäid kuningaga) 3. Võõrasema vihkas lapsi. Veel hullemaks läks siis , kui võõrasemale sündisid kaks poega. Võõrasema ihkas P. ja H. surma. 4
vinn-vänn, väravast välja, hilbates hiire poole, karates kaariku poole, joostes hiiriku poole, vilistades Viljandi poole ja iga nelja tuule poole! Varesest lastekirjanduse kogumikes: 1. Vares ja traktor, Raim Farhadi, Karl-Hanto Selmet, lk. 137. Ema, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 2. Vares ja kuu, Kalju Kangur, lk. 181. Kirju-Mirju. Tallinn: Eesti Raamat 1969 3. Varese vigurid, Helgi Muller, lk. 181. Kirju-Mirju. Tallinn: Eesti Raamat 1969 4. Varesed ja krants, Mild Kivikild, lk. 178. Memme, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 5. Vares, Rein Saluri. Linnud. Tallinn: Eesti Raamat 1981 6. Varese hädaldus, Karl Eduard Sööt. Äiu, lahke lapsukene. Tallinn: Eesti Raamat 1969 7. Varese reis soojale maale. August Jakobson. Isa, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2000 8. Vareste jutt, Eesti rahvajutt. Isa, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2000 11 KULDNOKK
annaabi.ee 
