või võreplaat. Jääb külmumispiirist kõrgemale. Vundamentides kasutatakse järgmisi materjale nagu betoon, kivibetoon, maakivi, paekivi, raudbetoon, silikaatbetoon, pinnasebetoon, betoonkivid, keramsiitbetoonplokid. Sokkel ehitatakse ilmastikukindlast materjalist nagu maakivi, paekivi,graniit,marmor,viimistluskihita betoon ja betoonkivid. Vundamendi minimaalne paksus: - paekivist 300 mm - maakivist 500 mm - looduskivist postvundament 600x600 mm - kivikbetoonist postvundament 400x400 mm - betoonist lintvundament 150 - 200 mm Postvundamendi rajamissügavus võiks liivases pinnases olla 70-80 cm, savipinnase korral tuleks postide alla teha kruusatäidis kuni külmumispiirini, mis on harilikult 1,2 m maapinnast. Keskmise tugevusega pinnases võib olla postide ristlõikeks 30x30cm, vahekaugus kuni 2 m. Pinnas ja selle kandevõime Vundamendi ehitust mõjutab suurel määral asukoha pinnas.
või võreplaat. Jääb külmumispiirist kõrgemale. Vundamentides kasutatakse järgmisi materjale nagu betoon, kivibetoon, maakivi, paekivi, raudbetoon, silikaatbetoon, pinnasebetoon, betoonkivid, keramsiitbetoonplokid. Sokkel ehitatakse ilmastikukindlast materjalist nagu maakivi, paekivi,graniit,marmor,viimistluskihita betoon ja betoonkivid. Vundamendi minimaalne paksus: - paekivist 300 mm - maakivist 500 mm - looduskivist postvundament 600x600 mm - kivikbetoonist postvundament 400x400 mm - betoonist lintvundament 150 - 200 mm Postvundamendi rajamissügavus võiks liivases pinnases olla 70-80 cm, savipinnase korral tuleks postide alla teha kruusatäidis kuni külmumispiirini, mis on harilikult 1,2 m maapinnast. Keskmise tugevusega pinnases võib olla postide ristlõikeks 30x30cm, vahekaugus kuni 2 m. 4 Pinnas ja selle kandevõime Vundamendi ehitust mõjutab suurel määral asukoha pinnas.
Liigitatakse ka materjali järgi. · Puithooned · Plokkhooned · Paneelhooned 2. Hoonete kapitaalsus · Hoonel 50 a. ametlikult, vähemalt aga 100 a. · Elektrijuhtmetel 10 a. 3. Tuleohutus elamute projekteerimisel Vt. Eraldi lehte 4. Olemasolevate taluelamute täiendav soojustamine Vundament: Hoonet tuleks tõsta nii, et vundament jääks maapinnast vähemalt 30 cm kõrgemale. Palkmaja vundament võiks olla kivikbetoonist või looduskivist laotud lintvundament. Eelistada tuleks postvundamenti. Vahelaed: Soojustama peaks ka vahelagesid tänapäevaselt. Põrand: Ka põrandaid tuleks soojustada. Keldrita taluhoonetele sobib liivalusega laudpõrand. Tänapäeval kasutatakse liiva asemel ka kergkruusa. Seinad: seinte soojustus pannakse välisseintele. 5. Aurutõkke ja tuuletõkke otstarve piirdekonstruktsioonides Aurutõke peab paiknema soojustuse suhtes soojema keskkonna pool, siis ei teki kondenseerumist
ruumilised vundamendid. Vundamentides kasutatavad materjalid: betoon, kivikbetoon, maakivi, paekivi, raudbetoon, silikaatbetoon, pinnasebetoon, betoonkivid, keramsiitbetoonplokid. Sokkel ehitatakse ilmastikukindlast materjalist: maakivi, paekivi, graniit, marmor, viimistluskihita betoon ja betoonkivid. 14 Vundamendi minimaalne paksus: - paekivist 300 mm - maakivist 500 mm - looduskivist postvundament 600x600 mm - kivikbetoonist postvundament 400x400 mm - betoonist lintvundament 150 - 200 mm Postvundamendi rajamissügavus võiks liivases pinnases olla 70-80 cm, savipinnase korral tuleks postide alla teha kruusatäidis kuni külmumispiirini, mis on harilikult 1,2 m maapinnast. Keskmise tugevusega pinnases võib olla postide ristlõikeks 30x30cm, vahekaugus kuni 2 m. Pinnas ja selle kandevõime. Vundamendi ehitust mõjutab suurel määral asukoha pinnas.
pinnasesse valgunud sademevee mõjul. Selleks et bituumenvõõp betoon- või kivipinnaga nakkuks, tuleb pind kõigepealt tsementkrohviga siluda ja seejärel kruntida bituumeni lahusega petroolis. 15. Maakivist lint- ja postvundamentide minimaalne paksus, kivide maksimaalne mõõt kivikbetoonis. Maakivist vundamendi minimaalne paksus on 500 mm. Kivikbetoonis ei tohi kivide läbimõõt ületada 1/3 müüri paksust. (kivikbetoonist postvundamendi min. paksus 400x400 mm) 16. Vundamentide armeerimine ja selle otstarve. Ebaühtlase koormuse, samuti ebaühtlase või nõrgavõitu pinnase puhul võib betoonvundamendi pragunemise vältimiseks sarrustada e. armeerida. Selleks pannakse vundamendi ülemisse ja alumisse serva pidevalt ümber perimeetri paar-kolm 12-16 mm jämedust terasvarrast. 17. Välisseinad peavad olema: - tugevad ja püsivad kogu ekspluatatsiooniea vältel - piisavalt helipidavad
silikaatbetoon, pinnasebetoon, betoonkivid, keramsiitbetoonplokid. Vundamentide pinnasest väljaulatuvad osad soklid ehitatakse ilmastikukindlast materjalist: maakivi, paekivi, graniit, marmor, viimistluskihita betoon sh. betoonkivid (näiteks Columbia- kivi). Vundamentide minimaalsed paksused: - paekivist 300 mm - maakivist 500 mm - looduskivist postvundament 600x600 mm -kivikbetoonist postvundament 400x400 mm - betoonist lintvundament 150 ... 200 mm - betoonist keldrisein, kui keldri põrand on vähem kui 1 m allpool maapinda 250 ... 300 mm - betoonist keldrisein, kui keldri põrand on üle 1 m allpool maapinda 400 ... 500 mm Kivikbetoonis ei tohi kivide läbimõõt ületada 1/3 müüri paksust. Kiviseintega hoone vundament armeeritakse taldmiku peal ja vahetult enne vahelage vähemalt 2 armatuurvardaga Ø 12 mm.
hüdroisolatsioon olema ümber keldriseina. Keldri välisseinte pinnasega kokkupuutuvad pinnad kaetakse alati bituumenvõõbaga. Horisontaalne hüdroisolatsioon tehakse ka vundamendi taldmiku peale veidi allpool keldri põrandat. 3 15. Vundamendi paksus, kivide maksimaalne mõõt kivikbetoonis Paekivist 300 mm Maakivist 500 mm Looduskivist postvundament 600x600 mm Kivikbetoonist postvundament 400x400 mm Betoonist lintvundament 150...200 mm Betoonist keldrisein kui keldri põrand on < 1 m allapool maapinda 250...300 mm Betoonist keldrisein kui keldri põrand on > 1 m allpool maapinda 400...500 mm Kivikbetoonis ei tohi kivide läbimõõt ületada 1/3 müüri paksust. 16. Vundamentide armeerimine ja selle otstarve Kiviseintega hoone vundament armeeritakse taldmiku peal ja vahetult enne vahelage vähemalt
annaabi.ee 
